USA-s New Yorkis kohtusid ÜRO peaassamblee kõrval USA president Donald Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Saks rääkis, et president Zelenski on rääkinud üldiselt sellest, et Ukraina tahab rahulepingut, soovib läbi rääkida ja on valmis Venemaa presidendiga kohtuma, aga Venemaa ei taha.

Saksa sõnul konkreetsest tegevusplaanist midagi ei räägitud, kuid pildi saab kokku panna varasematest meediakildudest.

"Võib kindel olla, et see 40-minutine töine kohtumine – mitte põhjalikult ettevalmistatud suur delegatsioonide kohtumine – keskendus ühele teemale: kuidas läbirääkimisi uuesti käivitada. President Trumpil on soov, et Ukraina lõpetaks Venemaa naftarafineerimistehaste pommitamise. Ukraina ründas ka täna öösel Samara lähedal ühte naftarafineerimistehast ning vastab sellele lihtsalt: võime teha Venemaaga kokkuleppe ja loobuda vastastikku teatud sihtmärkide ründamisest, olgu selleks energeetika, õhurünnakud või Must meri. Ukraina president ütlebki, et kui USA soovib Ukraina-poolseid poliitikamuudatusi, tuleb see vastastikku Venemaaga kokku leppida," rääkis Saks.

"See tähendab, et Ukrainal on esimest korda tekkinud tõsine jõuõlg, et seda protsessi mõjutada. USA ei saa enam Ukrainat toetuse äravõtmisega ähvardada, sest see vähendaks USA mõjukust veelgi. Ukraina viib rünnakuid Venemaal läbi vahenditega, mida toodab suures osas ise, need ei ole kuskilt imporditud. Selles mõttes on olukord väheke paranenud ja Ukraina motiveerib USA-d Venemaad survestama," lausus Saks.

Saks viitas, et USA president on saanud enda kätte ka uue tööriista Lindsay Grahami sanktsioonide seaduse näol. "See on presidendi poolt allkirjastatud, kuid veel rakendatud ei ole. See on täiendav survevahend, mis on USA presidendile tekkinud, see oleks Venemaale väga katastroofiliste tagajärgedega sanktsioonipakett, kui see jõustuks," ütles Saks.

"Ja alati on USA-l võimalik Venemaad survestada sellega, et ta ütleb, et kui te ei tule de-eskaleerimise teed, siis me võime hakata tarnima Ukrainale relvastust," lisas ta.

Esialgu mingeid märke, et Venemaa oleks hakanud kuidagi aktiivsemalt USA-ga suhtlema Saksa sõnul näha ei ole.

Saksa sõnul avaldab Trump Venemaale survet küll, aga ei tee seda otsesel moel. "Ma arvan, et otsesel survestamisel ei oleks ka mingit tulemust. Aga see, mida nüüd üritatakse surve näol Venemaale konstrueerida, on see, et me näeme küll siin USA-s, et teil läheb halvasti nii sõjas kui ka majanduses ja et te enam pikalt ei suuda sellist sõda pidada, ja siis üritatakse Venemaale välja mängida, et parem tulge praegu läbi rääkima, hiljem on teie positsioon veel nõrgem," rääkis Saks.

Saks ütles, et kuna Venemaal on duumavalimised möödas, on kõneluste tekkimiseks veidi soodsam keskkond.

"Kuskil oktoobri alguses, nagu ka kindral Budanov, Ukraina presidendi administratsiooni juht, on ennustanud, võiks eeldada, et kolmepoolsed läbirääkimised on võimalikud, aga see sõltub väga palju sellest, kuidas USA suudab neid esile kutsuda," sõnas Saks.