Venemaa proovib tekitada hirmu ning mitte ainult Ukrainas, vaid ka Ukraina liitlastes ning proovib sellega murda muu hulgas Euroopa tahet Ukraina toetamisega jätkata, märkis Raik.

"Ja otsib selleks kogu aeg uusi vahendeid, (sest) Venemaal ju ei lähe sõjas praegu hästi. Ja nad on sellepärast asunud rohkem riske võtma, eskaleerivad lootuses, et Euroopa ei ole valmis omalt poolt tugevamaid vastumeetmeid kasutusele võtma. Ja selles mõttes on neil kahjuks õigus, et need (Euroopa riikide) vastusammud on olnud siiamaani üsna nõrgad," lausus ta.

Et lääneriigid üldse vastusamme ei tee, ei saa samas öelda, kuid need jäävad oodatust nõrgemaks, kui vaadata näiteks Saksamaa reaktsiooni Leipzigi-Halle lennuväljal toimunule, nentis Raik.

"Väga oluline on muidugi see, et toetust Ukrainale jätkatakse, et ei oleks mingit märki sellest, et Venemaa suudab oma rünnakutega saavutada seda, et me kuidagi hakkaksime kartma Ukraina toetamist. Vastupidi, nüüd on just see kriitiline hetk, kus tuleb teha kõik selleks, et rohkem aidata Ukrainal õhutõrjet tugevdada, Venemaa vastaseid sanktsioone tugevdada, ja seal on palju veel võimalusi, mida siiamaani ei ole juletud kasutada," lausus ta.

Rovaniemis toimunud Arktika kohtumisel hoiatasid Friedrich Merz ja Donald Tusk järgmiste nädalate otsustavate hetkede eest. Raiki sõnul viidati hoiatusega sellele, et Venemaa plaanib veelgi rünnakuid Euroopas.

"Arusaadavalt just need riigid, kelle toetus on Ukraina jaoks kõige olulisem, eesotsas Saksamaaga, on peamised sihtmärgid. Lääne-Euroopas kiputakse arvama, et ikkagi Balti riigid on see esmane sihtmärk, aga tegelikult see viimasel ajal nii ei ole olnud ja ma arvan, et pinnas Venemaa mõjutustegevuseks on kahjuks ka Saksamaal või Prantsusmaal soodsam, kui see on Balti riikides," ütles Raik.

Samal ajal pole USA president Donald Trump teinud midagi olulist, et Venemaa survestada, kuigi kohati on tema suhtumine Ukrainasse muutunud positiivsemaks, nentis ta.

Küsimusele, kas USA vahendatud kõneluste põhiprobleem on selles, et Washington tahab seda rahu oluliselt rohkem kui Moskva ning õigupoolest Moskvas seda rahu tegelikult ei tahagi, vastas Raik, et praeguse seisuga võib nii öelda küll.

"Ise ka Ukrainas käinuna või öelda, et Ukrainas ei usu mitte keegi, et see sõda lõpeb enne järgmise aasta kevadet. Vastupidi, Venemaa järjest jõulisemalt ründab ja Putini eeldus on ikkagi see, et nemad suudavad kauem vastu pidada. Ja ma ei pea tegelikult üldse tõenäoliseks seda, et Putini isiklikult üldse kunagi hakkaks Ukrainaga mingit rahulepingut sõlmima," lausus Raik.

"Ta ikkagi ei suuda saavutada neid eesmärke, mida ta endale Ukrainas on seadnud. Nii et tema vaatest on ainuke alternatiiv jätkata sõda, võib-olla heal juhul mingil hetkel sõjategevust piirata, kui see läheb Venemaale liiga kulukaks ja liiga ohtlikuks," lisas ta.