Confido tegevjuht Edvard Garder ütles ERR-ile, et nemad alustasid tehisarulahenduste katsetamist juba eelmisel aastal, olles üks esimesi Eestis.

"Tänaseks on lahendus kasutusel mitmes osakonnas ning plaan on juurutada see üle kogu organisatsiooni. Patsiendid on lahendust positiivselt vastu võtnud, sest arstil jääb nende jaoks rohkem aega," sõnas Garder.

SA Narva Haigla otsib praegu hankega eestikeelset häältuvastus- ja ümberkirjutamistarkvara, mis teisendab arsti või õe vestluse patsiendiga elektrooniliseks tekstiks, mida saab töödelda, automaatselt tõlkida, taasesitada ja säilitada.

Ühtlasi tahab Narva Haigla, et AI-assistent pakuks välja meditsiinilised koodid ja toetaks arsti otsuste tegemisel, ehkki hanketingimustes rõhutatakse, et kõigis protsessides peavad otsustajaks jääma arstid – üksnes tehisintellekti loodud sisu, mida tervishoiutöötaja pole üle vaadanud ja kinnitanud, ei tohi patsiendi terviseandmetesse jõuda.

Tartu Ülikooli Kliinikum hakkas erakorralise meditsiini osakonnas tehisaru kasutamist katsetama oktoobri keskel ja plaanib seda teha kolme kuu jooksul. Juhul kui see end õigustab, jätkab kliinikum pikema katseperioodiga, et rakenduse kasulikkuse kohta lõplik kinnitus saada.

"EMO24 rakenduse kasutamise eesmärk on hoida kokku arstide ja õdede aega, mis kulub dokumenteerimisele. Ühtlasi võimaldab see vältida dubleerimist, mil patsiendil tuleb oma seisundist anda ülevaade erinevatele töötajatele mitmel korral," ütles kliinikumi EMO juht Aime Keis.

Ka Heba kliinikus kasutatakse tehisaru, et enne vastuvõttu patsiendi terviselugu koondada, visiidi ajal vestlust dokumenteerida ning hiljem kokkuvõtteid ja patsiendile selgitusi koostada.

Kliiniku juht Ain Aaviksoo märkis eelmisel nädalal ERR-is avaldatud arvamusloos, et tehisintellekt ei saa olla see, kes arsti eest otsuseid teeb, kuid see peaks toetama lahendusi, mis aitaks inimesel oma tervist juhtida ning arstil teda selles toetada.

Iga haigla otsib AI-lahendusi iseseisvalt

Sotsiaalministeerium ei ole kaardistanud, milline on tehisintellekti lahenduste kasutuse viimane seis kõikides haiglates, ütles ministeeriumi innovatsiooni asekantsler Nele Labi. Küll aga on neil infot mitmete algatuste kohta.

"Näeme, et kiireima sammuga on uute lahenduste testimisel praegu edasi liikunud pigem erahaiglad," lisas Labi.

Ühtset üle-eestilist süsteemi, mis aitaks haiglatel tehisaru toel tööd hõlbustada, Labi sõnul ei ole ja suures osas otsivad haiglad lahendusi iseseisvalt, lähtudes oma vajadustest.

"Samas on riiklikul tasemel praegu väljaarendamisel kaks suuremat tehisintellektil põhinevat lahendust: perearstiabi transkribeerija ja e-kiirabi transkribeerija. Erinevaid tehisintellekti projekte on riigil veelgi, ent just need kaks mõjutavad lähiajal enim tervishoiutöötajate administratiivkoormust," sõnas asekantsler.

Confido juht märkis, et tervishoiutöötajate jaoks on tehisaru võimalused oodatud lahendus ja skepsist kohtab pigem vähe. Garderi sõnul ei ole selles osas erialati vahet, et mingis valdkonnas oleks sellest rohkem tulu ja mõnes teises vähem, sest automaatsed transkribeerimislahendused ja kliinilised otsustustoed aitavad absoluutselt igas valdkonnas dokumenteerimiskoormust vähendada.

"Nii jääb arstil patsiendiga vahetuks suhtluseks rohkem aega ning ka epikriisid jõuavad kiiremini terviseportaali," sõnas ta.

Samas ei tähenda tehisaru kasutuselevõtt haiglatele kiiret kokkuhoidu - esialgu tuleb selleks ka investeeringuid teha. Samas usub Garder, et see aitab arstide ja õdede töökoormust ja läbipõlemist vähendada, ehkki töötajate heaolu paranemisest tõusvat tulu pole alati võimalik rahaliselt väga täpselt mõõta.

Ka sotsiaalministeeriumist kinnitati, et teiste Euroopa riikide projektid on selliste lahenduste positiivset mõju halduskoormuse vähendamisele selgelt tõestanud.

"Eesti suund on universaalseid tooteid nagu kõnetuvastus ja transkribeerimine meie haiglate tööprotsessidesse sujuvalt integreerida, et meedikute aeg kuluks paberitöö asemel patsiendile," lausus asekantsler.

Patsienti peab salvestamisest teavitama

Eraldi küsimuseks on see, kuidas tagada, et andmed patsiendi ja arsti suhtluse kohta jääksid konfidentsiaalseks ega satuks valedesse kätesse.

Garderi sõnul hindavad nad praegu kasutatavaid lahendusi turvalisteks ja teevad jätkuvalt kõik endast oleneva, et potentsiaalseid riske maandada. Siiski jääb Confido patsiendile võimalus AI-lahenduse kasutamisest vastuvõtul keelduda. 

Ka TÜ Kliinikumi teatel on osalemine tehisaru katseprojektis vabatahtlik ning kui EMO patsient ei soovi rakendust kasutada, käib info kogumine, diagnoosimine ja ravi endistviisi.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri kinnitusel kehtivad andmete töötlemisele ranged andmekaitsereeglid ning patsienti tuleb salvestamisest ja selle eesmärgist teavitada.

"Kuna tehnoloogia areneb aga väga kiiresti, tuleb luua veelgi suurem selgus õigusruumis ning tagada arusaadavus ja läbipaistvus patsientidele. Selle küsimuse lahendamiseks käivad ministeeriumi juures juba koos vastavad töörühmad," sõnas Labi.

Confido tegevjuht leiab, et tegelikult võiks turvakriteeriumite standardi töötada välja riik. Seda, et riik kõigile tervishoiuasutustele ühtse AI-lahenduse välja töötaks, Garder aga vajalikuks ei pea.

"Seda enam, et kõikide teenuseosutajate sidumine ühe süsteemi külge tekitab monopoli ja pärsib innovatsiooni. Lisaks ei ole ma kindel, kas see on kõige otstarbekam riigi raha kasutamine," lausus Garder.

Küll aga võiks riigi mure tema hinnangul olla see, et kõik terviseportaalis olevad andmed oleksid AI-ga töödeldavad, sest see kiirendaks omakorda visiidiks ettevalmistamise protsessi.

"Täna on riik AI kasutuselevõtus selgelt liiga aeglane," ütles Confido juht.