Tõesti, kiirabi peab muutuma koos Eestiga, Eesti Kiirabi Liit (EKL) ei ole muutuste vastu, koostasime koos ministeeriumiga kiirabi arengusuunad ja tahame, et maksimaalselt kvaliteetne abi jõuaks inimesteni kiiremini.

Vaidlus käib selle üle, kas kabinetivaikuses kavandatud muudatused on piisavalt läbi mõeldud. Määruse eelnõu liigub kooskõlastusele, konkurss on ettevalmistamisel, kuid uue võrgu mõju lubatakse hinnata alles kuue ja 12 kuu pärast. Ehk siis kõigepealt muudame ja seejärel vaatame, mis juhtub.

Veel konkursi eelõhtul ei teadnud kiirabiasutused täpselt, mida muudetakse. Alles 9. oktoobril saadetud määruse eelnõust selgus, et ööpäevaringselt jääb tööle 98 tavabrigaadi (praegu 97) ja kuus reanimobiili. Öösel tõesti ühtegi baasi ei suleta, suletakse brigaade. Seda kinnitab lihtne matemaatika: kui avatakse mitmeid uusi kiirabibaase ning öine brigaadide arv on vaid ühe võrra suurem, siis tuleb kusagil mõni brigaad ööseks sulgeda.

Algselt planeeritud kaheliikmeliste brigaadide arvu on õnneks vähendatud, mis näitab, et vastuväidetel oli alust. Kolm probleemi aga jääb: brigaadide ümberpaigutamine koos öise valmisoleku vähendamisega, kaheliikmelised brigaadid ning arstibrigaadide sisuline kaotamine. Ühegi mõju patsiendiohutusele pole veenvalt hinnatud.

Kohalejõudmine ei ole veel abi

Kui elu on ohus, siis loeb see, kui kiiresti abi kohale jõuab ja mida teha suudetakse. Ministeerium räägib peaaegu ainult esimesest. Kas kiirabist saab meditsiiniteenuse asemel üha enam transpordi- ja esmaabiteenus? Kaheliikmeline brigaad võib jõuda kohale mõni minut varem, kuid raske trauma, hingamispuudulikkus või ülekaalulise patsiendi kandmine viiendalt korruselt nõuab sageli teist brigaadi. Ajavõit kaob ja järgmisele helistajale jääb üks brigaad vähem.

Panjuškin lubab, et häirekeskuse algoritm saadab igale väljakutsele õige brigaadi. Riigikontrolli 2025. aasta auditi järgi pidasid brigaadid aga ülehinnatuks 68 protsenti kõige kiireloomulisematest väljakutsetest, samal ajal kui 17–24 protsenti madalama prioriteediga kutsetest osutus tegelikult raskemaks. Kaheliikmeliste brigaadide mudel seisab täpse triaaži peal, mida meil praegu ei ole. Kui alahinnatud kutsele saadetakse kaheliikmeline brigaad, maksab selle eest kõige raskemas seisus patsient.

Ka see "rohkem brigaade" vajab lahtiharutamist. Arvu sisse loetakse esmaabi- ja randevuubrigaadid ning välijuhi üksus, millel puudub tavabrigaadi täisvõimekus. Tervisekassa 2023. aasta analüüs näitas, et lisaks pikale reageerimisajale on probleem hõivatus. Saue, Elva, Kopli ja Haabersti brigaadidel jäi kahe väljakutse vahele mediaanis alla tunni (Eesti mediaan 94 minutit) ja seda haiglast tagasisõitu arvestamata. Kui uusi brigaade paigutatakse ainult kohalejõudmise aja järgi, jääb ülekoormus lahendamata.

Arst, kes ei jõua kohale

Arstibrigaade vähendatakse, sest neljandikku neist ei suudeta arstiga mehitada. Arst peaks nõu andma telemeditsiini kaudu ja kohale minema vaid kriitilistel juhtudel. Tallinnas toimib randevuubrigaad juba aastaid, sest vahemaad on lühikesed. Hajaasustuses, kus üks arst peaks katma mitut maakonda, ei jõua ta raske haige juurde õigel ajal.

Seepärast peame lõuna regioonis, kus arstibrigaadid on hästi mehitatud, vajalikuks säilitada vähemalt neli-viis tavaarstibrigaadi, et katta ka Järva-, Valga-, Põlva-, Võru- ja Viljandimaa ning Pärnumaa idaserv. Kriitilises seisundis patsient tuleb kiirabi tegevusjuhiste järgi hospitaliseerida regionaal- või keskhaiglasse, mitte kodulähedasse väikehaiglasse.

Ministeeriumi enda kasutatud tervisekassa analüüsi järgi viisid õebrigaadid patsiendi pärast taustategurite arvestamist haiglasse ligikaudu 1,16 korda tõenäolisemalt kui arstibrigaadid. See ei tõenda põhjuslikkust, kuid on piisav põhjus mõju uurida enne, mitte pärast. Iga lisahospitaliseerimine koormab niigi ülekoormatud erakorralise meditsiini osakondi.

Arstipuudus on põhjus probleem lahendada, mitte arstid kiirabist välja kirjutada. Loota, et töö kaotanud kiirabiarst läheb perearstiks, on puhas soovmõtlemine. EMO-des nad enamasti juba lisaks kiirabile töötavadki. Uued õebrigaadid vajavad seevastu õdesid-brigaadijuhte, keda praegu piisavalt ei ole ning hea tava on, et brigaadijuht on enne töötanud kiirabis vähemalt kaks aastat ning siis läbib brigaadijuhi koolituse.

Arvutus, mis ei klapi

Riigikontrolli järgi ei ole märkimisväärne osa väljakutsetest erakorralised ning kaks kolmandikku haiglate vahelistest vedudest on madala prioriteediga. Kiirabi väljakutse maksis 2023. aastal ligi 305 eurot, perearsti visiit 31. Mõistlik oleks koormust vähendada, mitte selle teenindamiseks uusi brigaade luua, kuid 2026. aasta alguses oli 77 nimistut ilma alalise perearstita ning kiirabi toetust mittevajavate patsientide haiglate vaheline transport ei ole hästi korraldatud.

Alates 2028. aastast lubatakse kiirabile ligi 1,3 miljonit eurot lisaraha. Kiirabi eelarve oli 2025. aastal 93,9 miljonit, seega on lisa 1,4 protsenti ehk vähem kui hinnatõus. Reaalväärtuses võib rahastus hoopis väheneda. Ometi lubatakse selle eest kümme lisabrigaadi, seitse uut baasi ja kaheliikmeliste brigaadide õdedele kümme protsenti palgatõusu. Kuidas see kokku läheb?

Ministeeriumi sõnul tugineb uus võrk ligi 270 000 kiirabikaardi analüüsile. Oleme korduvalt palunud näha metoodikat ja tulemusi, kohalejõudmise aeg piirkonniti enne ja pärast muudatust, kui sageli jõuab esimesena kohale kaheliikmeline brigaad ja kui tihti vajab see abi, kui tõenäoline on, et vähendatud öises valmisolekus vajab samal ajal abi kaks raskelt haiget. Vastuseid pole me saanud, sest tehtud andmeanalüüs neid ei anna.

Lätis on kaheliikmelisi brigaade kasutatud 2018. aastast, eelkõige tööjõupuuduse tõttu. Kaheksa aastaga on neid saanud umbes veerand, mitte enamik, ning sõltumatut hinnangut mõjule ravitulemustele teadaolevalt pole. Iisaku kaheliikmeline brigaad on töötanud kümme aastat, kus on selle "juba toimunud pilootprojekti" analüüs?

Tervishoius mõõdetakse lähtetase ja määratakse edukuse kriteeriumid enne muudatust, mitte pärast. Ravimit ei lasta turule lubadusega hinnata selle mõju aasta pärast. Kiirabivõrk puudutab aga iga inimest, kes oma elu kõige raskemal päeval valib 112.

Ministeeriumist oleme kuulnud, et eksperte ei saa kaasata, sest nad on seotud kiirabiasutustega. Eksperdi teebki eksperdiks tema praktiline kogemus.

Hanketingimuste kujundamine ja patsiendiohutuse hindamine on kaks eri asja, huvide konflikti tuleb juhtida läbipaistvalt, mitte kasutada seda ettekäändena erialainimeste kõrvalejätmiseks. Väide, et osapooled on algusest peale kaasatud, ei vasta meie kogemusele. Riigikontroll juhtis juba 2025. aastal tähelepanu puudustele kiirabivõrgu otsuste analüütilises aluses ja jälgitavuses.

Kaitsevägi on ministeeriumile kirjutanud, et kaheliikmelised brigaadid vähendavad kiirabi vastupidavust kriisis ja sõjaajal, kuna kolmeliikmelist brigaadi saab jagada, kaheliikmelist mitte. See on riigikaitseline hinnang, millele ei saa vastata võrdlusega Soome või Hollandiga.

Mida EKL soovib?

Me ei palu reformi peatada, vaid viia see läbi arukalt. Soovime, et enne muudatuste lõplikku rakendamist modelleeritakse kiirabivõrgu toimivust, hinnates nii brigaadide asukohtade ja arvu muutmise, öise valmisoleku vähendamise kui ka arstliku toe vähendamise mõju ja nende koosmõju.

Kaheliikmelisi brigaade tuleb rakendada etapiviisiliselt, määrates eelnevalt kindlaks ohutusnäitajad ja piirväärtused, mille ületamisel taastatakse kolmeliikmeline brigaad. Õdede-brigaadijuhtide koolitus peab olema tagatud ja rahastatud. Kiirabivõrku muutes ei tohi unustada, et kiirabi on elutähtsa teenuse osutaja ja oluline osa riigi kriisi- ja sõjaaja valmisolekust.