Ajalehe The Wall Street Journal teatel soovib Mélenchon tühistada sadu miljardeid eurosid Prantsusmaa riigivõlast, riigistada suure osa majandusest ja viia riigi NATO-st välja.

75-aastane Mélenchon toetab nüüd õpilaste ja tudengite proteste ning võrdleb nende meeleolusid Prantsuse revolutsiooni aegse vaimuga. Kriitikud süüdistavad Mélenchoni noorte pahameele ärakasutamises poliitilise kasu saamiseks. Mélenchon lubab aga suurendada hariduse rahastamist, palgata juurde õpetajaid ja tõsta nende palku.

Protestilaine toel on Mélenchon tõusnud Marine Le Peni peamiseks rivaaliks ning võib jõuda presidendivalimiste teise vooru.

"Teise vooru vastasseis Mélenchoni ja Le Peni vahel on tõeline õudusunenägu," ütles Pariisis tegutseva riskikapitalifirma Truffle Capital juht Philippe Pouletty.

Mélenchon sündis Marokos prantslastest vanemate peres, kuid kolis juba lapsena Prantsusmaale. Hiljem õppis ta Ida-Prantsusmaal Besançoni ülikoolis kirjandust ja filosoofiat. 1968. aastal osales ta Prantsusmaa ülikoole raputanud üliõpilasprotestides.

Pärast õpingute lõpetamist liitus Mélenchon Sotsialistliku Parteiga, kuhu jäi enam kui kolmeks aastakümneks. 2008. aastal lahkus ta parteist ning asutas oma poliitilise liikumise, millest kujunes hiljem vasakpopulistlik erakond Alistamatu Prantsusmaa (LFI).

Mélenchon on kandideerinud presidendiks mitu korda. Ta püüab esitleda end vaesemate eeslinnade elanike eestkõnelejana, keskendudes sellistele teemadele nagu vähemuste diskrimineerimine ja politseivägivald.

"Gümnaasiumiõpilaste protestiliikumine on Mélenchonile nagu taeva kingitus," ütles politoloogiaprofessor Olivier Costa.

Mélenchon kutsub nüüd üles Prantsusmaa majandust reformima. Ta soovib tõsta miinimumpalka, piirata kütuse ja esmatarbekaupade hindu, langetada pensioniiga 60. eluaastani ning kehtestada varamaksu inimestele, kelle vara väärtus ületab 100 miljonit eurot.

Ta kritiseerib valitsuse kavandatavat kärpepoliitikat ning sattus viimastel päevadel sõnasõtta Prantsusmaa keskpanga juhi Emmanuel Mouliniga. Viimane hoiatas, et kui riik oma rahandust korda ei tee, ähvardab seda intressikulude koorma all lämbumine.

Mélenchon nimetas Moulini hoiatusi riigireetmiseks ja ähvardas ta kohtu alla anda. Moulin lubas aga oma seisukohti ka edaspidigi väljendada ning kaitsta keskpanga sõltumatust.

The Wall Street Journal kirjutab veel, et Mélenchon keeldus nimetamast Hamasi terroriorganisatsiooniks ning tema puudumine antisemitismivastaselt meeleavalduselt on toonud talle kriitikat. Samuti on tema erakonnast lahkunud mitu juhtivat liiget, kes süüdistavad teda autoritaarses juhtimisstiilis.

Mélenchoni endine liitlane Raquel Garrido ütles, et tema tegevus muudab vasakpoolsete parteide ühendamise võimatuks, vähendades seeläbi vasakpoolsete võimalusi presidendivalimised võita.

"Paradoksaalsel moel kiirendab Mélenchon äärmusparempoolsete tõusu," ütles Garrido.