Kõrgharidusminister Philippe Baptiste teatas, et järgmisel aastal tehakse riiklikus veebipõhises ülikoolidesse vastuvõtu platvormis ulatuslikke muudatusi ning 2028. aastal asendatakse see täielikult uue süsteemiga. Samuti lubasid ministrid eraldada koolide renoveerimiseks kuni neli miljardit eurot laenudena. Lisaks lubati väiksemaid klasse, rohkem õpetaja- ja kõrghariduse ametikohti ning suuremaid õppetoetusi.

Järeleandmiste eesmärk on lahendada koolidega seotud probleemid, mis olid üks ajendeid vägivaldseks muutunud õpilasrahutuste vallandumisel.

Protestiliikumine on aga laienenud ning sellega on liitunud ka töötajad, kes nõuavad leevendust kasvavale elukallidusele. Seetõttu on valitsuse ülesanne muutunud keerulisemaks kui üksnes ülikoolidesse vastuvõtuga seotud vaidluse lahendamine.

Valitsuse sammudele eelnesid mitu nädalat kestnud rahutused

Valitsuse teadaanded järgnesid Prantsusmaa viimaste aastate ühele rängimale rahutustelainele, mis tipnes 17. oktoobril, kui koolide rahastamise ja elukalliduse tõusu vastased meeleavaldused kasvasid paljudes kohtade üle vägivallaks ja rüüstamisteks.

Meeleavaldajate rühmad süütasid tulekahjusid, rüüstasid kauplusi, võitlesid politseiga ja ründasid avalikke hooneid. Marseille's tungiti lühikeseks ajaks raekotta ning Limoges'is süüdati ja hävitati suures osas 19. sajandist pärit raekoda.

Meeleavaldustega seoses vahistati ligikaudu 2400 inimest, kuigi protestidel osales rahumeelselt sadu tuhandeid inimesi.

Kaks gümnaasiumiõpilaste organisatsiooni tervitasid valitsuse mõningaid järeleandmisi, kuid kutsusid üles proteste jätkama.

"Oleme suutnud lahendada mõned õpilaste nõudmised. Rõhutan sõna "mõned"," ütles gümnaasiumiõpilaste organisatsiooni Renouveau Lycéen esindaja Nathanaël Combary ajakirjanikele pärast esmaspäeval toimunud kohtumist peaminister Sébastien Lecornuga.

Teised esindajad olid kriitilisemad.

"Oleme saanud vaid raasukesi võrreldes sellega, mida nõuame," ütles õpilasorganisatsiooni Mouvement Cachan 94 esindaja Clément Vieillot.

Ta viitas õpilaste nõudmisele luua ülikoolidesse 250 000 täiendavat õppekohta. Valitsus on lubanud luua kõrghariduses 15 000 lisakohta.

Seetõttu lubavad õpilaste liidrid uusi meeleavaldusi.

Suuremad reformid jäävad järgmisele presidendile

Ülikoolidesse vastuvõtu süsteemi muutmise tähtaeg 2028. aastal tähendab, et üks keskseid järeleandmisi meeleavaldajatele jõustub alles pärast president Emmanuel Macroni ametiaja lõppu. Seega jääb selle elluviimine tema järglase valitsuse ülesandeks.

Praegu juhib 18. aprilliks kavandatud presidendivalimiste esimese vooru eel arvamusküsitlustes parempopulistide liider Marine Le Pen. Teine voor, kus kaks enim hääli saanud kandidaati võistlevad presidendikoha nimel, on kavandatud 2. maiks.

Le Peni erakond Rahvuslik Liit (Rassemblement National) on püüdnud rahutustest poliitilist kasu lõigata, esitledes end korra ja seaduslikkuse kaitsjana ning kutsudes valijaid suunama oma pahameelt Le Peni presidendikandidaadi toetuseks.

Ülikoolidesse vastuvõtu uue süsteemi ülesehitus tuleb alles välja töötada ning selleks võib vaja minna ka seadusemuudatusi. Seetõttu on mitu olulist küsimust endiselt lahendamata, kuigi valitsus püüab veenda õpilasi ja üliõpilasi proteste lõpetama.

Praegune platvorm kannab nime Parcoursup. See võimaldab õpilastel kandideerida ülikoolidesse ja teistele kõrghariduse õppekavadele ning saada teada vastuvõtuotsused. Kõrgharidusministeeriumi andmetel esitati selle kaudu tänavu rekordilised 1,05 miljonit avaldust.

Parcoursup on olnud protestide üks keskseid sihtmärke. Õpilased ja üliõpilased kritiseerivad ebaselgeid valikukriteeriume ning ebavõrdseid võimalusi pääseda soovitud õppekavadele.

Valitsuse korralduse kohaselt peavad õppeasutused avaldama 2027. aasta vastuvõtuperioodiks üksikasjalikumad vastuvõtukriteeriumid. Platvorm hakkab iga tagasilükatud avalduse puhul esitama selgitavat teavet ning õppeasutused peavad taotleja nõudmisel põhjendama oma otsust.

Õpilaste ja õpetajate esindajatest koosnev komisjon peab esitama esialgsed soovitused uue vastuvõtusüsteemi kohta novembri lõpuks. Valitsus teatas, et algatab seadusemuudatused, kui kavandatud muudatuste elluviimine neid nõuab.

Valitsus lubas luua aastatel 2027–2028 kõrghariduses 15 000 täiendavat õppekohta, peamiselt kutse- ja tehnilistel erialadel. Samuti suurendatakse õppetoetusi alates 2027. õppeaasta algusest vastavalt inflatsioonile.

Vastates nõudmistele paremate õppetingimuste järele lubas valitsus piirata alates 2027. aastast mõnes gümnaasiumi esimeses klassis õpilaste arvu 28-ni. Muudatust alustatakse ebasoodsamas olukorras olevate õpilaste osakaaluga koolidest.

Samuti lubas valitsus tühistada kavandatud õpetajakohtade kärped põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ning luua 500 uut ametikohta.

Koolide ja ülikoolide hoonete renoveerimise plaanid ulatuvad veelgi kaugemale järgmise presidendi ametiaega.

Valitsus tegi ettepaneku anda piirkondlikele omavalitsustele 2030. aastani kuni neli miljardit eurot madala intressiga laenudena koolide renoveerimiseks. Eraldi ühe miljardi euro suurune riiklik programm rahastaks ülikoolihoonete renoveerimist 2029. aastani.

Vägivald on vähenenud

Laupäeval toimunud järjekordsel üleriigilisel meeleavalduste päeval esines vähem vägivalda. Ametivõimude hinnangul osales protestidel 410 000 inimest, korraldajate andmetel aga ligi 800 000.

Võimud saatsid tänavatele 70 000 politseinikku ja sandarmit, et vältida eelmise nädalavahetuse ulatusliku hävitustöö kordumist.

Siseminister Laurent Nuñez teatas esmaspäeval, et viimase nädalavahetuse meeleavaldustega seoses vahistati kogu riigis 1435 inimest.

Esmaspäeva alguses lubas president Macron Lõuna-Prantsusmaa sadamalinnas Marseille's käies, et valitsus rakendab õpilaste nõudmiste lahendamiseks konkreetseid meetmeid.

"Olen palunud valitsusel tegeleda õigustatud nõudmistega, mis on selle protestiliikumise aluseks," ütles Macron.

Macron ja tema tsentristlik valitsus on saanud kriitikat selle eest, et nad pole suutnud õpilaste muresid lahendada alates septembri keskpaigast, mil õpilased alustasid gümnaasiumide blokeerimist.

Protestid on kaasa toonud massilisi vahistamisi ning suurendanud tähelepanu politsei kasutatavatele vahenditele rahutuste ohjeldamisel. Mõned teismelised on saanud nende kasutamise tagajärjel raskeid vigastusi.

Nõudmised parandada eelkõige vaesemate kogukondade koolide rahastamist ja õpitingimusi kõlavad ajal, mil Prantsusmaa maadleb rekordilise vaesuse ja riigivõlaga.