Protestid algasid septembri lõpus Pariisi lähistel ning levisid kiiresti üle kogu riigi. Teisipäeval peaks tänavatele tulema kümneid, võimalik, et isegi sadu tuhandeid inimesi.

Riigi üks suurimaid ametiühinguid CGT teatas, et meeleavaldustel osales üle 260 000 inimese. See arv ei hõlma Pariisi, kus protestimarss algab teisipäeva pärastlõunal, vahendas Le Monde. 

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et ka vasakpopulistide liider Jean-Luc Mélenchon kutsus oma toetajaid üles osalema teisipäeval toimuvatel üleriigilistel meeleavaldustel. 

"Meie riigis toimub võimsaim kesk- ja kõrgkooliõpilaste liikumine alates 1968. aasta maist," ütles Mélenchon, viidates ligi 60 aastat tagasi toimunud ulatuslikele meeleavaldustele, mis muutsid lõpuks põhjalikult Prantsuse ühiskonda.

"Nii haridusvaldkonnas kui ka kõigis teistes avalikes teenustes on kokkuhoiu- ja eelarvekärbete poliitika viinud süsteemi peaaegu kokkuvarisemiseni," ütles Mélenchon.

Mélenchoni poliitilised rivaalid süüdistavad teda nüüd tulises retoorikas, mis väidetavalt kütab üles vägivalda õhutavat pingelist poliitilist õhkkonda. Peaminister Sébastien Lecornu büroo teatas, et valitsus ja luureasutused jagavad hinnangut, mille kohaselt Mélenchoni partei ja selle liitlased on aidanud protestiliikumist hoogustada. 

75-aastane Mélenchon lükkas aga tagasi valitsuse väited, et ta õhutab rahutusi. Ta nimetas süüdistusi absurdseks ning süüdistas politseid liigse vägivalla kasutamises.

Viimased meeleavaldused süvendavad Prantsusmaa poliitilist kriisi. Mélenchon näeb protestides võimalust tugevdada oma positsiooni enne järgmise aasta presidendivalimisi, eelkõige noorte seas.

Viimaste küsitluste kohaselt kavatses umbes 47 protsenti alla 35-aastastest vastanutest hääletada Mélenchoni poolt. Küsitlused viitavad ka sellele, et Mélenchon võib pääseda presidendivalimiste teise vooru, kus ta läheks vastamisi parempopulistide liidri Marine Le Peniga.