Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Euroopa riigijuhtidele, et ootab Euroopat läbirääkimiste laua taha koos USA ja Venemaaga.

"Me peame kindlustama, et Euroopa võtaks edaspidi regulaarselt osa nendest läbirääkimistest," lausus Zelenski.

Euroopa vaevleb aga ikka küsimusega, kes laua taha maha peaks istuma. Saksamaale sobib praegune korraldus, kus räägivad peamiselt suurriigid.

"Meid esindavad osaliselt viis esindajat Saksamaalt, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Poolast ja Itaaliast. Ma ei näe üldse muret, et asjad ka nii jäävad. Mis on tähtis, on see, et Venemaa on nõus laua taha tulema ja et Venemaa on nõus läbirääkima," lausus Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.

See, et Merz mainis ka Poolat ja Itaaliat, näitab, et ta püüab vastata etteheidetele, et nad on varem kõrvale jäänud. Itaalia peaminister pole aga oma arvamust muutnud, et Euroopa peaks valima kindla inimese.

"Fakt, et Itaalia on või ei ole seal selles või teises formaadis, ei muuda minu vaadet, et neid formaate on liiga palju," sõnas Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Prantsuse president ütles, et see, millest rääkima peaks, tuleb ära otsustada - siis on selge, kes seda teeks.

"Formaadi määrab sisu. Me peame taas võtma Venemaaga rääkimisel initsiatiivi Euroopa tasemel. See on hetk, kus formaat otsustatakse," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Prantsusmaa ja Saksamaa pooldavad üldiselt, et läbirääkimisi veavad kolm Euroopa suurriiki. Macron põhjendab, et neil on selleks praktiline põhjus - Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia juhivad tahtekoalitsiooni, mis peaks pärast rahu aitama Ukrainat kaitsta.

"Ma arvan, et me peame nüüd otsustama, mis on praktilised ettepanekud ja need otsustavad formaadi. Muidu ütlevad kõik, et nad eelistavad formaati, kus nad ise osalevad," sõnas Macron.

Kolm suurt ei saa aga ilma eraldi mandaadita rääkida Euroopa Liidu nimel. Kes seda teha tohib arutati läbi kahe ja poole aasta eest - Euroopa Liidu aluslepingute järgi on need esindajad välispoliitika juht Kaja Kallas ja Nõukogu president Antonio Costa.

"Me tegime selle otsuse 2024. aastal juunis. Muidugi võivad riigijuhid otsustada teisiti ja seda ettevõtmist korrata, aga see oli siis raske ja see oleks ka nüüd raske," ütles Kallas.