Maailma kliima on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõjul võrreldes tööstuseelse ajaga soojenenud umbes poolteist kraadi. Iga üleilmse kraadikümnendiku lisandumisega kasvab kliimamuutuste mõju ka meil Eestis, näiteks on meil paduvihmad ja kuumalained inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu juba sagedasemad ja tugevamad ning see suundumus.

Kui see stsenaarium jätkub, soojeneb üleilmne kliima sajandi keskpaigaks tööstuseelsega võrreldes umbes kaks kraadi ja sajandi lõpuks ligi kolm kraadi. See tähendab, et praegused noored elavad täiskasvanuna tunduvalt teistsugustes oludes, milleks valmistumiseks on vaja teadmisi juba nüüd.

Ometi näitab 2025. aasta Eurobaromeetri küsitlus, et vaid 60 protsenti Eesti elanikest pidas kliimamuutusi suureks või väga suureks probleemiks. Tulemus viitab sellele, et tõenäoliselt ei mõisteta kliimamuutuste tõsidust ega arvestata sellega tulevikku kujundavates otsustes piisavalt. Ühtlasi osutab see vajadusele anda nii praegustele kui ka tulevastele otsustajatele kliima kohta rohkem teadmisi.

Kliimaharidus muutustega kohanemise võimestajana

Kliimamuutused moodustavad keeruka looduslike ja ühiskondlike muutuste kogumi, millega kaasneb ebakindlus paljudes eluvaldkondades. Kliimaharidus aitab õppida sellega toime tulema, arendades kriitilist ja loovat mõtlemist ning oskust infot mõista, seoseid luua ja teadlikke otsuseid langetada.

Kvaliteetses kliimahariduses ei keskenduta üksnes probleemidele ja võimalikele katastroofidele. Tähtis ei ole mitte ainult teadvustada muutusi ja mõista nende põhjusi, vaid hinnata ka nende mõju ja riske, võtta vastu otsuseid ning jõuda lahenduste ja tegudeni. Kliimahariduse andmise eest seisab mitu rahvusvahelist organisatsiooni (sh UNESCO).

Teaduskirjanduse kohaselt on kliimahariduse peamised kitsaskohad õppekavad, mis ei hõlma üleilmseid muutusi, ning õpetajate ettevalmistus, millest ei piisa kliimamuutuste keeruliste ja läbipõimunud teemade õpetamiseks.

Maailmas leidub siiski häid kliimahariduse näiteid nii formaalhariduse vallas kui ka mujal. Enamasti on need seotud konkreetse piirkonnaga, käsitletakse just selliseid kliimamuutuste mõjusid ja riske, mis seda piirkonda enim mõjutavad.

Näiteks teeb vastavat teavitustööd mitu Hollandi organisatsiooni (nende kohta leiab teavet kliimamuutuste portaalist Kennisportaal Klimaatadaptatie). Eraldi pööratakse seejuures tähelepanu lastele ja noortele. Eri õppeastmete õpetajatele pakutakse õppematerjale, mille abil käsitleda tundides kuumalaineid, põuda, intensiivseid sadusid, üleujutusi ja muud.

Ühendkuningriigis Walesis on riiklik keskkonnaasutus Cyfoeth Naturiol Cymru (Natural Resources Wales) koostanud üleujutuste kohta otseselt õppekavaga seotud õppematerjale, milles käsitletakse inimeste turvalisuse puhul ka vaimse tervise teemat. Leidub teisigi näiteid. Neis kõigis püütakse tõsta füüsilist ja vaimset valmisolekut tulemaks toime muutunud kliima ja ilmastikuga.

Kliimaharidus Eestis

Eestiski vajavad nii praegused kui ka tulevased otsustajad rohkem teadmisi ja oskusi, et teha kliimamuutustega arvestavaid teadlikke valikuid. Lisaks on tähtis, et kliimaharidus oleks õppeaineteülene, sidudes loodus- ja sotsiaalteadused ning näidates kliimamuutuste seoseid ühiskonna ja igapäevaeluga.

Õpetades tuleks lähtuda kohalikest probleemidest, tegelikest juhtumitest ja andmetest, et teha ka üleilmne kliimamuutus õppijale mõistetavaks ja tähenduslikuks. Tähtsal kohal on uurimus- ja probleemipõhine õpe, kus õppijad ei omanda ainult valmisteadmisi, vaid uurivad ise mõnd nähtust, analüüsivad teavet ja otsivad lahendusi.

Eesti õpetajatele on kliimamuutuste käsitlemisel toeks projekti "Kliimateadlik" raames loodud õppematerjalid, mille töötasime välja Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös.

Keskses õppematerjalis "Kliimamuutuste ABC" on vaatluse all nii kliimamuutuste põhjused, mõju kui ka lahendused. "Kliimamuutuste ABC-d"  rikastavad huvitavad loengud Eesti teadlastelt, kes räägivad kliimamuutustest ja nende mõjust just oma valdkonna näitel.

Õppematerjalide teises pooles pakutakse kliimamuutuste käsitlemiseks tuge kolme teema kaudu: elurikkus, muutused keskkonnas ning tootmine ja tarbimine.

Õppematerjalid aitavad õpetajal viia õpilased kliima(muutuste)teadmiste õpirännakule kodukandi loodusesse: maasikapeenral putukaid uurides, kännul puu aastarõngaid loendades või saab pilvi vaadeldes ühtlasi füüsikaliselt selgitada kliimamuutuste põhjuseid. Samuti saab õppematerjalide abil selgitada kliimamuutustega kohanemist, otsides selle kohta näiteid ajaloost, mõeldes toidulaua muutustele ja mõtestades oma tegevuse mõju loodusele.

See kõik arendab oskust kriitiliselt mõelda ning teha põhjendatud otsuseid riski ja määramatuse tingimustes. Teadmised seotakse tegutsemise ja lahenduste leidmisega, et õppija mõistaks, kuidas on tal võimalik kliimamuutustega kohaneda ja neid leevendada ning ühiskondlikes muutustes osaleda.

Oleme "Kliimateadliku" projektiga jõudnud juba mitmesaja õpetajani, koolitanud kliimaministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi töötajaid, rääkimata kaasaegsete õppematerjalide loomisest. Nüüd on vaja, et seni projektipõhist kliimaharidust hakataks andma süsteemselt ja järjepidevalt.

Kohanemine on eluks vajalik oskus

Koolis räägitakse liiklus-, vee- ja tuleohutusest ning viiakse läbi esmaabiõppusi. See kõik aitab tõsta õpilaste teadlikkust ning valmistada nad ette erisugusteks olukordadeks, kus tuleb osata õigesti tegutseda.

Sama kehtib ka muutuva kliima puhul. Me peame teadma, millistesse olukordadesse võime sattuda ning kuidas siis tegutseda, olgu tegu erakordse kuumuse, suure saju või äikesetormiga. Ühtlasi peaksime oskama märgata hädasolijaid ja neid aidata või neile abi kutsuda.

Kliimamuutuste põhjuseid hästi teades ning loodusega kooskõlas elades kaitseme iseenda tervist, heaolu ja elukeskkonda. Praegustel lastel ja noortel on õigus saada teadmisi ja oskusi, mille abil muutuva elukeskkonnaga toime tulla ning tulevikku kujundavaid otsuseid teadlikult langetada. Laste kõrval on aga vaja koolitada ka täiskasvanuid, iseäranis neid, kelle ametipositsioon kannab suuremat otsustusjõudu.