Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju rääkis pressikonverentsil, et möödunud nädalal toimus hulk sündmusi strateegiatasandil. Tema sõnul sai 9. oktoobril teatavaks, et USA väljastas Venemaa Föderatsioonile ajutise loa diislikütuse tarnimiseks USA ja maailmaturule. "USA juhtkonna ootuste kohaselt peaks Venemaa tarnima võimalikult kiiresti 3 miljonit tonni diislikütust, mis peaks USA juhtkonna hinnangul kaasa tooma kütusehindade languse USA siseturul," sõnas Kaju.

1. oktoobril teatas USA president vaherahust Ukraina ja Venemaa vahel energeetikaobjektide ründamisel, kuid hiljem selgus, et tegemist oli vaherahustikuga, millega kumbki pool ei olnud otseselt ega ametlikult nõustunud. Ukraina püüdis energiavaherahu järgida ning hoidus löökidest Venemaa naftatöötlemistehaste pihta kolmeks päevaks tingimusel, et Venemaa lõpetab Ukraina elektritootmise ja ülekandevõrkude ründamise.

Venemaa käsitles kokkulepet aga rünnakute peatamisena üksnes naftatöötlemistehastele ja kütuste transporditaristule ning jätkas löökide andmist Ukraina energiataristu pihta. Kremli kõneisiku Dmitri Peskovi sõnul polnud president Donald Trumpi välja pakutud energiavaherahu konkretiseeritud.

USA ja Venemaa diislikütuse tarnimise kokkulepe tõi kaasa rahvusvahelise kriitika, millest osa kostus Kiievist. Vastuseks tõstatas USA küsimuse valimiste korraldamise ja võimuvahetuse vajalikkusest Ukrainas.

President Volodõmõr Zelenski nõustus valimiste korraldamisega tingimusel, et selleks kehtestatakse 60-päevane vaherahu, kuid Moskva sellest keeldus. Venemaa juhtkonna arvates kasutaks Ukraina vaherahu oma jõu taastamiseks ning Peskovi sõnul oli Moskva valmis kehtestama vaherahu vaid üheks ööpäevaks.

Kuna Venemaa energiavaherahu ei järginud, teatas president Zelenski 15. oktoobril, et Ukraina taasalustab lööke Venemaa naftatöötlemisettevõtete pihta, olles valmis selliste löökide peatamist kaaluma vaid juhul, kui saab abi raketitõrjevõime tugevdamiseks.

Ukraina ründas vastu Lõmani ja Slovjanski suunal Donetskis 

Rindel toimus möödunud nädalal ligi 230 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on rohkem kui eelmisel nädalal. Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, millele järgnesid Huljaipole suund Zaporižžja oblastis, Lõuna-Slobožanske suund Harkivi oblastis ning Lõmani suund Donetski oblastis.

Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Lõmani ja Slovjanski suunal Donetski oblastis, Oleksandrivka suunal Dnipropetrovski oblastis ning Sumõ oblastis. Ukraina väed tõrjusid Vene üksusi tagasi Slovjanski ja Kramatorski suunal ning tugevdasid selles lõigus rinnet.

Vene relvajõudude eesmärk on endiselt jõuda Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblasti piirideni ning taastada oma positsioonid Dnipropetrovski oblastis, püüdes samal ajal Sumõ ja Harkivi oblastis laiendada oma kontrolli all olevat ala.

Seejuures kaotas Venemaa Föderatsioon keskmiselt 1600 sõjaväelast ööpäevas. Venemaa relvajõudude kaotused olid jätkuvalt üle 10 000 võitleja nädalas ja see oli juba seitsmes järjestikune nädal, kui kaotused olid niisugusel tasemel.

Sõjategevusega kaasnesid ka ulatuslikud õhulöögid. Venemaa Föderatsioon ründas erinevaid sihtmärke vähemalt 19 Ukraina oblastis. Kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärkideks olid kriitiline taristu, elamud, valitsus-, kaubandus-, haridus- ja meditsiiniasutused, transpordisüsteem, kütusetööstus ning energiasüsteem.

Venemaa ründab intensiivselt energiataristut

Löökide arv Ukraina energeetikataristu pihta on viimastel nädalatel pidevalt kasvanud ning Kiievis mitmekordistunud. Ajavahemikul 4.–11. oktoobrini ründas Venemaa Ukraina energeetikataristut 196 korral ja kütusetaristut 20 korral, samal ajal kui Ukraina energeetikud taastasid elektrivarustuse 1,9 miljonile majapidamisele.

Intsiivsed rünnakud jätkusid 13.–14. oktoobri öösel Kiievi ja Harkivi oblastis, kus sai kahjustada 26 energiataristu objekti, sealhulgas kolm Kiievi soojuselektrijaama, ning president Zelenskõi sõnul jäi elektrivarustuseta 600 000 inimest.

Ukraina tegi vastu ulatuslikke kaugmaalööke. 8.–10. oktoobril tabasid rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaseid Omski oblastis, Baškortostanis ja Komi Vabariigis, naftaterminali Rostovi oblastis ning jaotusjaama Samara oblastis. Rünnakuid taasalustati 15. oktoobril, kui kaugmaalöök tabas Rjazani naftatöötlemistehast.

Sõja 242. nädalal olid Ukraina kaugmaalöökide sihtmärkide seas esimest korda Yandexi andmekeskused Rjazani, Kaluga ja Vladimiri oblastis ning Sberbanki andmekeskus Saratovi oblastis.

Samuti ründas Ukraina Vene sõjatööstuskompleksile olulisi ettevõtteid Tveri, Nižni Novgorodi ja Rostovi oblastis ning sõjalisi sihtmärke ja ühendusteid okupeeritud ning piiriäärsetel aladel.

Rindejoonest eemal jätkas Venemaa hübriidtegevust Ukraina toetajariikide vastu. Taani julgeoleku- ja luureteenistus hoiatas, et Venemaa on alustanud operatsioone nende Taani ettevõtete vastu, mis toetavad Ukrainat agressiooni tõrjumisel.

"Samal ajal märkis Soome kaitsepolitsei, et Venemaalt lähtub reaalne, ehkki esialgu mitte vahetu oht sealsele kaitsetööstusele, mis on ametkonna hinnangul ootuspärane areng, kuna Soome ettevõtted toimivad samas julgeolekukeskkonnas kui ülejäänud Euroopa," lausus Kaju.