Kaitseväe luurekeskus: Venemaa ei suuda värbamisel kaotustega sammu pidada

Venemaa on 12 nädalaga kaotanud ligi 150 000 sõdurit ning värbamisel ei suuda riik kasvavate kaotustega sammu pidada, avaldas kaitseväe luurekeskus oma ülevaates olukorrale Ukrainas.
Luurekeskus märkis, et lahingutegevuse intensiivsus pisut kasvas ning Venemaa kaotused olid jätkuvalt suured.
"Venemaa Föderatsioon ei pea vaherahu endiselt vastuvõetavaks ja leiab, et mingist püsivast rahust saab rääkida ainult siis, kui sõdivaid pooli eraldab riigipiir. Moskva tõlgenduses on selleks Venemaa poolt enda omaks kuulutatud, kuid mitte vallutatud Ukraina oblastite piirid. Samuti seob Venemaa sõja lõpetamist Ukraina valitsuse ümberkujundamise ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmisega ning ei ole nõus Ukraina saamisega NATO liikmeks," seisab luurekeskuse ülevaates.
Luurekeskus märkis, et Venemaa jätkab ähvardavat retoorikat Ukrainat toetavate riikide suunal, et mõjutada otsustusprotsesse ning vähendada toetust Ukrainale.
Olukord rindel
Rindel toimus keskmiselt 180 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on veidi rohkem kui eelmisel nädalal, teatas kaitseväe luurekeskus.
Luurekeskus tõi välja, et kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, millele järgnesid Lõmani suund ja Huljaipole suund.
Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis, Lõmani suunal ning Zaporižžja oblastis Orihhivi ja Huljaipole suunal.
Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 2100 sõjaväelast ööpäevas. See on juba 12. järjestikune nädal, kui Venemaa kaotused ületavad 10 000 võitleja piiri ning selle aja jooksul on Venemaa kaotanud 149 000 võitlejat.
"Kasvavad kaotused, millega värbamine ei jõua sammu pidada, on avalikkusse jõudnud info kohaselt sundinud Venemaad lühendama ründejalaväe väljaõppe kestust ning nüüd võib jalaväelane jõuda lahinguväljale juba viie kuni seitsme päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist," märkis luurekeskus.
Luurekeskus märkis, et Venemaa väejuhatus püüab edu saavutamiseks ära kasutada halvenevaid ilmaolusid, mis vähendavad droonide efektiivsust ja lahinguvälja "läbipaistvust", ning rakendada rünnakutel rohkem soomustehnikat. Üks niisugune katse toimus Dobropillja suunal, kuid Vene üksused edu ei saavutanud ja kaotasid üle kümne soomustehnika ühiku.
Tsiviilisikuid hukkub oluliselt rohkem
Venemaa kaugmaalöökide sihtmärkideks olid luurekeskuse sõnul endiselt Ukraina kütuse- ja energiataristu, ettevõtted, suurte linnade energia- ja küttesüsteemid ning veevärk. Samuti jätkusid rünnakud transporditaristu, elamute, haridus- ja kaubandusasutuste vastu.
"Venemaa ründas mitmel korral üle Dnepri viivaid transpordiühendusi ning Ukraina andmetel on energeetikataristut tabanud septembrist alates üle 1000 löögi. Möödunud nädalal leidsid voolukatkestused aset enamikus Ukraina oblastites. ÜRO hinnangul on Venemaa kaugmaalöögid peamine tsiviilisikute hukkumise põhjus Ukrainas. Tänavu oktoobris hukkus 95 protsenti rohkem tsiviilisikuid kui eelmisel aastal samal ajal," seisis luurekeskuse ülevaates.
Lisaks maasihtmärkidele on luurekeskuse sõnul Venemaa jätkanud rünnakuid kaubalaevade vastu. Oktoobri algusest on Bulgaaria ja Rumeenia lähistel tabamusi saanud 15 kaubalaeva. Viimase nädala jooksul sai tabamusi viis laeva, neist neli 13.–14. novembril.
Kertši silla remondiks kulub aasta
Luurekeskus märkis, et Ukraina kaugmaalöögid tabasid naftatöötlemistehaseid, naftakeemiatehaseid ja kütusetaristut Krasnodari krais, Samara, Rostovi ja Volgogradi oblastis ning Tatarstani ja Baškortostani Vabariigis.
"Samuti ründas Ukraina sõjatööstusele olulisi tehaseid Rostovi ja Brjanski oblastis, õhuväebaase Lipetski ja Astrahani oblastis ning Venemaa õhukaitsevahendeid ja -üksusi Brjanski ja Rostovi oblastis, Krimmis ning Krasnodari krais. Eri hinnangutel on Ukraina suutnud vähendada Venemaa naftatöötlemisvõimet 30 kuni 55 protsenti ning mõnes Venemaa piirkonnas on taas kehtestatud kütusemüügi piirangud," ütleb luurekeskuse info.
Ukraina löögid peatasid määramata ajaks autotranspordi liikumise üle Kertši silla, sest üks silla lõik varises löökide all kokku. Luurekeskus osutas, et Venemaa püüdis esialgu hoida raudteeühendust töös, kuid uued löögid sundisid Venemaad 19. novembri hommikul rongiliiklust peatama. Merre kukkunud rusud on seisanud ka laevaliikluse Aasovi ja Musta mere vahel.
"Esialgsete hinnangute kohaselt kulub silla remondiks vajalike konstruktsioonide tootmiseks ligikaudu aasta, kuid nende transport ja paigaldamine sõjaolukorras on küsitav, sest see eeldab võimet tõrjuda Ukraina õhulööke ja tagada sillal ehitustöödeks vajalik turvalisus," märkis luurekeskus.
See kõik sunnib luurekeskuse sõnul Venemaad suunama rohkem vedusid Krimmi ja Doni-äärset Rostovit ühendavale maanteele, kus Ukraina on samuti rünnanud nii sildu kui ka veokeid, raskendades seeläbi poolsaare ja seal paiknevate Vene okupatsioonivägede varustamist.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









