Venemaa agressiooni kõrvalmõjusid on järjest rohkem tunda ka sõjapiirkonnaga külgnevates riikides, näiteks Moldava õhuruumi on sel aastal sisenenud 39 drooni, rääkis Kaju reedel kaitseministeeriumis toimunud iganädalasel briifingul.

"Lisaks on droone alla lastud nii Eestis, Lätis, Leedus, Poolas aga ka Rumeenias. Ja kolmandatesse riikidesse on sattunud ka Venemaa tiibraketid - nad on sealt õhuruumist kas läbi lennanud või kuidagi sinna sisse põiganud," kirjeldas ta.

"Vastusena sellele on ennekõike Poola ja ka Balti riikide suunal muudetud kiiremaks õhukaitsevahendite rakendamise protseduuri ehk siis on lihtsustatud ja kiirendatud käsuahelat selleks, et reageerida sellele õhuohule," ütles Kaju.

Kaitseministeeriumi esindaja toodud ülevaate kohaselt jätkab Venemaa kaugmaalööke Ukraina kriitilisele taristule, tabades viimasel nädalal elamuid, tööstusettevõtteid, administratiivhooneid ja transporditaristut vähemalt 14 oblastis.

"Ukraina andmetel on Venemaa septembrikuus välja lasknud circa 1900 reaktiivdrooni, millest Ukraina väitel nad on suutnud hävitada circa 60 protsenti," märkis ta. "Nende rünnakute tõttu on Ukraina kaotanud ligi 90 protsenti oma terase tootmise võimsusest."

Ukraina rünnakud

Ukraina on oma kaugmaalöökidega tabanud eelmisel sõjanädalal naftatöötlemistehaseid erinevates Venemaa piirkondades, sealhulgas Moskva, Jaroslavli, Samaara oblastis. Rünnakute tagajärjel on Venemaa naftatöötlusvõimekus saanud täiendavalt kaotusi, Venemaa kaotab tootmisvõimsust, kirjeldas Kaju.

"Lisaks naftatöötlemisega seotud taristule jätkab Ukraina ka Venemaa logistikakeskuste ründamist, sealhulgas ka Moskva piirkonnas," jätkas Kaju. "Mis puudutab keskmaa lööke, siis siin on Ukraina drooniüksused võtnud fookusesse ennekõike lennuväljad Krimmis ja Rostovi oblastis, sama moodi droonide ladustamise ja stardipiirkondadega seotud alad ja ka täiendavad energeetikaobjektid Krimmis," lisas ta.

Krimmis on tema sõnul alates juuli algusest saanud tabamusi üle 400 erineva energeetikaobjekti, Aasovi ja Mustal merel on Ukraina suutnud rivist välja viia üle 300 aluse.

Lahingud käivad Donetski, Zaporižžja ja Harkivi oblastis

Rääkides rindel toimuvas, ütles Kaju, et endiselt käib kõige intensiivsem lahingutegevus Donetski oblastis, Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, samuti Lõmani suunal. Neile järgnevad oma intensiivsuselt Zaporižžja ja Harkivi oblast.

Ukraina on sooritanud vasturünnakuid ennekõike Harkivi oblastis, sealhulgas Kupjanski suunal ja Donetski oblastis, kus Ukraina fookus ennekõike Lõmani suunal.

"Venemaa lahingulised kaotused on ööpäevas 1500 sõjaväelast ja seega saame öelda, et Venemaa nädalased kaotused on üle kümne tuhande sõjaväelase," tõdes Kaju 

Venemaa ähvardused jätkuvad

Kaju rääkis ka sellest, et Venemaa jätkab retoorikat, milles ta süüdistab Ukrainas on toimuvas kõiki teisi, sealhulgas Ukrainat ja läänemaailma, kusjuures Moskva väidab, et läänemaailm kasutab seda olukorda selleks, et pingestada üleüldiselt suhteid Venemaaga.

"Samuti jätkab Venemaa Ukrainat toetavate riikide survestamist, et nad Ukraina toetamisest loobuksid," ütles ta. "Näitena saame välja tuua olukorra, kus Vene välisministeerium kutsus välja Ühendkuningriigi asjuri Moskvas ja avaldas ametlikku protesti Londoni Ukraina-suunaliste relvatarnete edasise suurendamise vastu. Nii poliitilisel ja kommunikatiivsel tasandil jätkab Venemaa oma sellise kulunud narratiivi edastamist," kirjeldas Kaju.

"Sellele täiendavalt on lisaks lahingutegevusele ja eelpool kirjeldatud õhuohule naaberriikides on kolmandates riikides üha rohkem tõusnud pilti kogu hübriidtegevus – on need siis otsesed sabotaažiaktid, erinevat tüüpi infooperatsioonid või muu selline tegevus. Ehk siis ähvardatakse Ukraina toetamisega tegelevaid ettevõtteid, neid püütakse rünnata või sundida neid lõpetama oma tegevust," rääkis kaitseministeeriumi esindaja.

"See kõik on osa Venemaa narratiivist, kus nende eesmärk on tekitada teises pooles hirmu ja ebakindlust, sest hirmu ja ebakindluse loomine on üks osa Venemaa heidutuspoliitikast, püüdes selle läbi näidata, et Venemaa on suur ja ähvardav jõud," selgitas ta.

"Meie reageering sellele peab olema ühelt poolt, et me jälgime seda, vastame nendele sammudele omapoolsete sammudega ja tekkinud intsidentide puhul on ka oluline omistada see sündmus selle initsiaatorile," rõhutas Kaju.  

"Nii et kokkuvõttes – üks asi on sõda Ukrainas, aga teiselt poolt on selle mõjusid tunda üha rohkem ka naaberriikides, ennekõike eelpool kirjeldatud hübriidtegevuste kaudu. Meie ülesanne on jälgida ja reageerida nendele vastavalt selle ohu iseloomule," kordas Kaju lõpetuseks.