Kiviselg rääkis, et lahinguruumis on jätkunud lahingukontaktide arvu langustrend, Venemaa kannab endiselt suuri kaotusi ning jätkuvad mõlema sõja osapoole kaugmaalöögid teineteise tagalasse.

Ta märkis, et selle nädala jooksul on aset leidnud umbes 200 lahingukontakti ööpäevas. "Kõige intensiivsem lahingutegevus on käinud samades piirkondades, mis möödunud nädalatel: Donetskis Pokrovski ja Konstantõnivka suund, Harkivi oblastis Lõuna-Slobažanski suund, Zaporižžjas Huljajpole suund ning Donetskis jätkuvalt ka Lõmani suund. Ukraina vasturünnakud on endiselt toimunud Kupjanski suunal Harkivi oblastis ning Donetskis nii Slovjanski, Lõmani kui ka Kramatorski suunal," ütles Kiviselg.

"Vene Föderatsiooni kaotused on keskmiselt ööpäevas jäänud 1700 sõjaväelase juurde, mis tähendab juba kuuendat nädalat järjest üle 10 000 hukkunud või haavatud võitleja nädalas. Selle peale on Venemaa oma käitumismustrit natukene muutmas: üritatakse intensiivsete ja väga pikka aega kestvate kaugmaalöökidega Ukraina ühtsust purustada," lausus Kiviselg.

Kiviselg viitas, et 4. oktoobril teavitas Venemaa oma kavatsusest kaugmaalööke Ukrainasse intensiivistada, ning möödunud 241. nädalal tabasid sellised kaugmaalöögid erinevaid objekte 13 Ukraina oblastis, millele järgnesid mitmel pool ka elektrikatkestused.

Samuti ründas Venemaa korduvalt üle Dnepri jõe viivaid sildu – nii Kiievis kui ka Zaporižžjas –, püüdes hirmutada tsiviilelanikkonda, pärssida igapäevast elu-olu Ukrainas ning mõjutada seeläbi majandust.

"Kiievis on hakatud sildade kaitseks paigutama tehisaru abil toimivaid õhutõrjesüsteeme ning samuti otsitakse alternatiivseid lahendusi juhuks, kui liiklus sildadel peaks pikemaks ajaks seiskuma; uuritakse ka võimalust paigaldada üle Dnepri jõe pontoonsildu," ütles Kiviselg.

Kiviselg märkis, et Ukraina andmetel on õhurünnakutes kogu sõja jooksul kannatada saanud umbes 330 Kiievi haridusasutust, mis on ligikaudu kolmandik kõigist sealsetest haridusasutustest, ning käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga on rünnakute tagajärjel pihta saanud 107 haridusasutust.

"Väga keerulises olukorras on ka Ukraina raudteetransport. Sõja jooksul on vigastada saanud üle 500 veduri ning ainuüksi tänavu on neist pihta saanud 60 protsenti. Raudteetaristu vastu suunatud rünnakud on tänavu 40 protsenti suuremad kui kogu 2025. aasta jooksul. Ehk me näeme, et Venemaa on intensiivistanud rünnakuid nii haridusasutuste kui ka raudtee- ja transpordisõlmede vastu," rääkis Kiviselg.

"Ukraina omalt poolt on andnud keskkmaa- ja kaugmaalööke Venemaa kütusetööstuse objektide pihta Volgogradi, Nižni Novgorodi, Samaara ja Moskva oblastis. Samuti on rünnatud sõjaliselt strateegilisi sihtmärke okupeeritud aladel Krasnodaris ning Brjanski ja Orjoli oblastis ja Adõgee vabariigis," sõnas ta.

Kiviselja sõnul on Ukraina kaugmaalöökide mõju hakanud selgelt avalduma Venemaa kütuseekspordis. Kui 2025. aastal eksportisid Musta mere sadamad keskmiselt 200 000 tonni kütust nädalas, siis avalike andmete põhjal langes see transport septembri kolmandal nädalal nulli. Venemaa diislikütuse ja gaasiõli eksport toimub praegu Läänemere-äärse Primorski sadama kaudu ning mahub umbes 81 000 tonni piiridesse," ütles Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et ajavahemikul 1. kuni 30. september vabastas Ukraina avalike allikate põhjal 25 kuni 80 ruutkilomeetrit territooriumi, võrreldes eelmise aasta septembriga, mil Venemaa okupeeris 258 ruutkilomeetrit.

"Trend on oluliselt muutumas ning eelmisel aasta septembris ei kandnud Venemaa selliseid ulatuslikke kaotusi nagu tänavu. Kui rääkida operatsioon Vivaldist, mis algas ukrainlaste poolt hiliskevadel, siis tõenäoliselt on seal õnnestunud vabastada kordades suuremaid alasid – räägime üle 100 ruutkilomeetri vabastamisest," lausus Kiviselg.

Kiviselg rõhutas, et Vene Föderatsioon ei ole kuidagi jõudnud lähemale oma püstitatud eesmärgile okupeerida Donetski oblast täies ulatuses.

"Suured isikkoosseisu kaotused peegeldavad pigem seda, et lahinguüksuste juhid ja komandörid maastikul üritavad kätte võidelda neid jooni, mida on kõrgemale juhtkonnale juba raporteeritud okupeeritud aladena. Tõenäoliselt näeme, et ka järgnevatel nädalatel sarnane intensiivsus jätkub – võib-olla intensiivsus läheb alla, kuid isikkoosseisu kaotused rindel jätkuvad. Siit näeme ka seda, et Putini sõnavõtud, nagu oleksid venelased septembri jooksul okupeerinud täiendavalt 1300 ruutkilomeetrit, ei vasta tõele; need on pigem ülemate poolt hukule määratud katsed saavutada varem välja reklaamitud tulemusi," kommenteeris Kiviselg.