2024. aastal, kui tuli minna üle eestikeelsele õppele, võttis Ehte humanitaargümnaasium tööle 17 uut õpetajat. Tänaseks on neist kolmandik lahkunud. Järgnevatel aastatel võttis kool tööle 10–15 õpetajat aastas, kes tuleksid nii pensionile minejate kui ka läbipõlenute asemele.

Vene emakeelega laste õpetamine on direktor Marika Kransiveri sõnul kohati raskem, mistõttu eelistab osa lahkujaid asuda tööle koolidesse, kus õpivad eesti emakeelega lapsed.

"Ma sügavalt kummardan nende õpetajate ees, kes on võtnud selle väljakutse vastu ja tulnud üleminekukooli. Võrreldes nii-öelda emakeelekooliga on neil siin hulga rohkem tööd – materjali on vaja kohandada, lapsed ei räägi eesti keelt samal tasemel nagu peaksid või võiksid rääkida. Ja loomulikult see tähendab õpetajatele lisatööd," lausus Kransiver.

Kransiveri sõnul on nad seni saanud motiveerida õpetajaid kooli tulema ka veidi suurema tasuga. Kui palju lisatasu saab maksta, on direktori sõnul kokkuleppe küsimus. Lisatasu püütakse õpetajate motiveerimiseks maksta ka Tartus tegutsevas Jogentaga koolis, kuid võimalused selleks on eelmisest aastast vähenenud.

"Kui varem suutsin maksta, kui õpetajal on kvalifikatsioon, 20 protsenti lisatasu, nüüd ainult kolm. Meil on kolmandik õpilasi Ukrainast tulnud ja omal ajal oli selle eest hea toetus riigi poolt. Nüüd seda pole. Õpilaste arv on vähenenud võrreldes sellega, kuidas oli kolm aastat tagasi. Seetõttu ka finantseering on teistsugune," ütles Jogentaga kooli direktor Alina Braziulene.

Kui kõrgema tasuga enam töötada võimalik polnud, otsustas osa õpetajaid ka töölt lahkuda. Samuti muudab lisatasu maksmise keerukamaks asjaolu, et õpetajate hulk, kes eesti keeles õpetama peavad, on kasvanud, kuid toetused mitte.

Kuigi lisatasu maksmist peab oluliseks ka Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov, siis kõigile seda alust maksta ei ole, kuna tööle soovivad tulla ka kvalifikatsioonita õpetajad. Ka ministeeriumi andmetel on üleminekukoolide õpetajatest 30 protsendil puudu vajalik kvalifikatsioon. Koormus koolides on aga suur.

"Administratiivne koormus, e-kooli täitmine, IOK koostamine, konsultatsiooni läbiviimine ja tundide ettevalmistamine ka võtab (aega), onju? Ja pidev selline koormus tapab. Need noorõpetajad, kes tulevad, lähevadki paari aasta pärast ära koolist. Või aasta pärast, on selliseid ka," lausus Presnetsov.

Haridusministeerium soovitab õpetajatel läbida vajadusel koolitusi, mis aitaksid muu emakeelega laste õpetamisel. Ministeeriumi sõnul ei saa öelda, et vene emakeelega laste õpetamine on raskem, kui õpetaja valdab metoodikat.