Tallinnas on üleminekukoole kõigis linnaosades, välja arvatud Nõmmel. Nendes koolides õpib üle 17 000 lapse. Ka õpib ligi kolmandik haridusliku erivajadusega õpilastest üleminekukoolides.

Andrei Kante ütles, et seadusandja on jätnud paljud asjad eestikeelesele õppele ülemineku juures täpsustamata ning seetõttu on Tallinn pidanud ise sellega tegelema, et õpilasi toetada ja õiguslikku selgust luua.

"Ei ole võluvitsa, mis paneks kõiki lapsi võrdväärselt sihtkeeles õppima," sõnas Kante. "Oluline on see, et üleminekukoolides hakkas tekkima eestikeelne keskkond. Esimesest kuuenda klassini õpivad kõik lapsed nüüdseks eesti keeles."

Probleem on tema hinnangul aga see, et riik korraldab tasemetöid neljanda ja seitsmenda klassi alguses, mis tähendab, et 2024. aastal neljandasse klassi minnes eesti keeles õppimist alustanud laste tase selgub alles järgmisel aastal, kui nad jõuavad seitsmendasse klassi.

"Minu hinnangul, vaadates õppimiskohustuse reformi elluviimist, on see ääretult kahjulik, sest alles seitsmendas klassis, kolmandas kooliastmes hakkame rääkima ja otsima, kes on süüdi, et kolmandik lastest ei valda eesti keelt ega aineid. Selline olukord võib reaalselt tekkida," lausus Kante.

Tallinn mõõdab üleminekukoolide laste hakkamasaamist omal käel, uurides ennekõike seda, kas nad suudavad eesti keeles lugeda, saavad aru küsimustest ja oskavad teksti põhjal järeldusi teha.

Sisuteadmiste mõõtmiseks peab kasutama valideeritud teste ja seda ei saa linn Kante sõnul ise teha, küll aga tegeleb haridus- ja noorteamet selliste testide väljatöötamisega ning Tallinn on teinud ettepaneku neid pealinna õpilaste peal katsetada. Esialgne vastus sellele oli siiski eitav.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) süüdistas teisipäeval Keskerakonna juhitavat Tallinna linnavõimu silmakirjalikkuses, sest nad on ministri sõnul aastaid venekeelset kooli kaitsnud ja ründavad nüüd haridusministeeriumi, kui olematu keeleoskusega põhikoolilõpetajad endale edasiõppimiseks kohta ei leia.

Kante nimetas Kallase väiteid alusetuks, öeldes, et Tallinnas on jätkuvalt noori, kes on kõik eksamid sooritanud ja põhikooli lõpetamise tingimused täitnud, aga kellele ikkagi koolikohta ei jagu. Tema sõnul peaks Kallas võtma poliitilise vastutuse ja tagasi astuma.

Pered eelistavad eestikeelseid koole

Tallinn on oma seiret teinud alles kaks aastat, mistõttu ei saa trendidest veel rääkida, kuid teatud positiivseid märke on Kante sõnul näha. Keskmine sooritus on tõusnud 75 protsendini ja üleminekukoolide esimeste klasside edenemine on olnud oodatust parem.

"Lasteaiad teevad väga head tööd laste keeleoskuse arendamisel. Kohe oli näha, et laste keeleoskus on paranemas," sõnas abilinnapea ja lisas, et juba mitmes üleminekukoolis on olemas ka eesti keele kui emakeele õppega klassid.

Pered eelistavad Kante kinnitusel üha enam eesti õppekeelega koole ning üleminekukoolidesse astumise taotluste arv on langenud. Langenud on aga paraku ka õpetajate kvalifikatsiooninäitajad: põhikoolis 77 protsendilt 74-le ning gümnaasiumis 83 protsendilt 80-le.

Kante märkis, et see tuleneb osalt ka uute õpetajate ja karjääripöörajate lisandumisest, kes kvalifikatsiooni alles omandavad, samas kui keelenõuete tõttu on lahkunud kogenud õpetajaid. Õpetamiskompetents on olemas ka paljudel õpetajaabidel ning Tallinn korraldab ka ise neile koolitust.

Paljud õpetajad vajavad abilinnapea sõnul tuge, isegi kui nende formaalsed keelenõuded on täidetud, sest üleminek ei tähenda ainult õppekeele muutmist.

"Omal ajal pakkusin ministeeriumile välja, et töötataks välja lõimitud aine- ja keeleõppekoolitused, mis oleksid praktilised ja kompaktsed. Paraku seda ei juhtunud ja võtsime selle kohustuse enda kanda. Kutsusime ellu metoodika- ja kompetentsikeskuse," sõnas abilinnapea.

Lasteaedades on pooled lapsed muu emakeelega

Tallinna munitsipaallasteaedades oli eelmise aasta novembri seisuga 18 000 last, kellest pooled olid eesti ja pooled teiste emakeeltega.

"Üldine demograafiline olukord toetab eestikeelsele õppele üleminekut, sest nii palju õpetajaid pole vaja," tõdes abilinnapea ja lisas, et kui 2024. aastal oli lasteaedu 127, siis selle aasta 1. septembri seisuga 115.

Lasteaedu ühendatakse ja suletakse rühmi. Viimase kohta ei ole täpne info veel selge, kuid Kante ütles, et suletud rühmi on ilmselt 47, mida on väga palju.

Lasteaedades vabastati töölt 301 keelenõuetele mittevastavat abiõpetajat, kelle keeletase ei küündinud B1-ni, kuid õppeaasta eel värvati neid 220. Tallinna rahastatud kursustel on osalenud 164 haridustöötajat lasteaedadest ja koolidest, kuid eksamil oli nende sooritusprotsent üsna madal.

Kante ütles, et senini pole adekvaatset ülevaadet sellest, kui palju on keelenõuetele mittevastavaid õpetajaid. Küll aga saab kindlalt väita, et kõik ülemineku sihtrühma klassides töötavad õpetajad valdavad eesti keelt vastavalt nõuetele.

Õpetajate hulgas, kes on EHIS-e andmetel ilma C1 tasemeta, on Kante sõnul lapsehoolduspuhkusel olijaid, kellega pole võimalik töölepingut üles öelda, õpetajaid, keda keeleamet on kontrollinud ja neile keeleoskuse tõendi väljastanud, aga ka neid, kes on pärast B1 taseme keeleeksami sooritamist hiljem eesti keeles tasemehariduse saanud.

Õpetajate puudus on suur mure kõikjal

Õpetajate puudus ei ole probleem üksnes ülemineku-, vaid samamoodi ka eestikeelsetes koolides.

"Õpetajaid on puudu, nad töötavad suure ülekoormusega," tõdes abilinnapea ja lisas, et kui õpetajad töötaksid adekvaatse koormusega, oleks Tallinnas püsivalt puudu ligi 200 õpetajat. "Ei ole ju saladus, et alustav õpetaja tuleb kohale, töötab kaks nädalalt ja ütleb, et see talle ei sobi. Siis läheb kogu värbamisprotsess uuele ringile. Paraku kooli- ja lasteaiajuhid värbavad pidevalt. Kahjuks nii on."

Eestikeelsetes koolides on puudu matemaatikaõpetajaid, ühes koolis ka füüsikaõpetaja. Koole, kus aasta alguseks polnud mõnd õpetajat leitud, leidub üle Tallinna. Kante sõnul tehakse koostööd asendusõpetajate programmiga, mille kaudu on süsteemi toodud 20 uut õpetajat.

"Usun, et praegu see ongi võimalus, koolid kasutavad ka sellist varianti, kui püsivat õpetajat ei ole. See on muidugi väga koormav ka juhtkondade jaoks, sest kvaliteeti tuleb jälgida," lisas ta.

Tema sõnul leidub pealinnas koole, kus ka õppeaasta alguses polnud veel leitud matemaatika või füüsika õpetajat. Järgmisel aastal on ootamas järjekordne kriis, sest aastas on vaja juurde 38 matemaatikaõpetajat.