Tööturu hea seisu tõttu napib vaba oskustööjõudu

Eesti töötus on langenud koroonaeelsele tasemele ja aastaga kasvas see vaid 12 haldusüksuses, näitavad statistikaameti andmed. Hea tööturu seisundi tõttu napib aga vaba oskustööjõudu, mis tekitab nii sel kui järgmisel aastal surve palgatõusuks.
Võrreldes paari-kolme aasta taguse olukorraga soovivad inimesed hotellidesse ehk külalislahkuse sektorisse taas tööle tulla.
"Tööle tulijate soov on kõrge, tihti on vaata et konkursid. Teistpidi, eks see kõik käib koos nõudluse ja majanduse olukorraga. Külalislahkuse sektor on alati olnud väga hea noortele esimese töökogemuse pakkuda. Kuid kahjuks sektor on kiratsenud ja see peegeldub ka selles, et ettevõtjad ei ole suutnud panustada piisavalt noorte tööle kaasamisse," lausus hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige Ain Käpp.
Seetõttu on palju kurvemas seisus restoranid, millest nii mõnedki on tegevuse lõpetanud.
"Traditsiooniliselt on liikuvus väga suur kaubanduses, majutus-toitlustuses, kus väga tihti ka noored oma esimest töökogemust omandavad. Noorte seas on töötus mõnevõrra langenud, aga endiselt püsib kõrge ja me hoiame sellel kindlasti tähelepanu. Me oleme ka töötukassa kaudu loonud uusi meetmeid, et just noorte töötusele rohkem tähelepanu pöörata," ütles majandusministeeriumi tööhõive osakonna juht Kirsti Melesk.
Kuid üldiselt vähenes töötus septembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 13 protsenti. Eesti 78 haldusüksusest on töötus suurenenud vaid tosinas. Nii madal oli töötus viimati 2020. aasta alguses.
"Aasta võrdluses on meil täna läbi aegade üks madalamaid töötusi," ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
"Majandus on jällegi kasvule pöördunud ehk töökohti luuakse rohkem ja inimesed liiguvad tööturul erinevate töökohtade vahel rohkem. Praegustes prognoosides me näeme, et töötus enam-vähem püsib sarnasel tasemel, vaikselt langustrendis," lausus Melesk.
Ühele vabale töökohale kandideerib oskustööliste ametialadel kolm registreeritud töötut, kuid finantstegevuses lausa 255 inimest. Seega on kõrge hõive tõttu tekkinud oskustöötajate puudus.
"Eriti just kvalifitseeritud tööjõupuudus. Tulemuseks on see, et ettevõtted hakkavad üksteise töötajaid üles ostma, mis lükkab palgatõusu tagant selleks aastaks. Prognoosid räägivad kuskil kuue-seitsmeprotsendisest palgatõusust ja ma kahtlustan, et ka järgmine aasta me näeme umbes sarnast palgatõusu," ütles Eamets.
Umbes sarnane palgatõusootus on ka hotellisektoris, ütles Käpp.
Toimetaja: Marko Tooming











