Külli Kraner: alampalk tõusku hindadega samas tempos

Tööandjad ja ametiühingud lepivad praegu kokku järgmise aasta alampalka. Nende vastutus on leppida kokku tõus, mida ettevõtted ja kogu majandus suudavad kanda. Majutuses ja toitlustuses tähendab see, et alampalk ei tohiks 2027. aastal tõusta inflatsioonist kiiremini, kirjutab Külli Kraner.
Kui majanduses keskmiselt on alampalk umbes 43 protsenti keskmisest palgast, siis majutuse ja toitlustuse palgataset arvestades ulatub alampalk juba umbes kolmveerandini sektori mediaanpalgast. Seetõttu ei ole see pelgalt madalaim lubatud palk, vaid määrab kogu sektori palgataseme.
Alampalga eesmärk on kaitsta kõige madalamalt tasustatud töötajaid. Kui alampalk jõuab tavapalga lähedale, kaob seos palga ning oskuste, kogemuse ja vastutuse vahel, ja tööandjal jääb vähem võimalusi oskusi ja kogemust palgaga tunnustada.
Kui alampalk tõuseks järgmisel aastal näiteks 5,7 protsenti ja ulatuks tuhande euroni kuus, aheneks vahe kogenud koka või ettekandja ning alustava abitöölise palga vahel veelgi. Selle vahe säilitamiseks tuleb tõsta ka kogenud töötajate palka ja nii kerkib kogu palgastruktuur. Tallinnas, kus palgad on kõrgemad, on sellist tõusu lihtsam kanda, kuid alampalk on kogu Eestis sama.
Kulud kasvavad, hindu tõsta ei saa
Lisaks on viimase kolme aastaga hotellide ja restoranide kulud kasvanud kiiremini kui tulud. Palgad töötaja kohta on tõusnud restoranides ligi 18 protsenti ja hotellides ligi 15 protsenti. Kallinenud on toiduained, joogid, energia ja teenused ning tõusnud on nii majutuse kui ka toitlustuse käibemaks.
Hindu pole aga saanud samas tempos tõsta, sest klientide ostujõud on kahanenud: restoranid müüvad vähem kui kolm aastat tagasi ja Tallinna hotellide toahinnad on püsinud peaaegu paigal.
Tööjõukulu on meie sektori suurim kulurida. Sügisel hotellide ja restoranide liidu liikmete seas tehtud küsitlusest selgub, et kui alampalk tõuseb kiiresti, kaaluks ligi pool ettevõtetest töötajate või töötundide vähendamist.
Esimesena kaovad esimesed töökohad
Hotellid ja restoranid on paljudele esimene töökoht. Siia tullakse kooli kõrvalt, pärast kooli või uut ametit otsides, sageli ilma väljaõppe ja kogemuseta. Oskused õpitakse selgeks töö käigus ning ettevõte panustab sellesse aega ja raha.
Alampalk on nende inimeste sisenemispalk ja kui see tõuseb kiiremini, kui ettevõtte tulud lubavad, eelistab tööandja kogenud töötajat, kes saab kohe tööle hakata. Algajale jääb vähem võimalusi ja just need töökohad, kust paljud oma tööelu alustavad, kaovad esimesena.
Alampalga tõus mõjutab ka konkurentsi majutusturul. Hotell maksab administraatorile, koristajale ja kokale palka koos maksudega. Lühiajalise üüri pakkujal ametlikke palgatöötajaid sageli ei ole, kuigi paljud neist on mahult võrreldavad väikese majutusasutusega: mitu korterit, igapäevane koristus, voodipesu, võtmete üleandmine jne.
Selline töö tehakse ära, küsimus on vaid selles, kas selle eest makstakse ka tööjõumakse. Alampalga tõus suurendab ainult nende kulusid, kes maksavad palka ametlikult, ja iga tõusuga kasvab vahe ausalt tegutsevate ettevõtete ning reegleid eiravate tegijate vahel.
Me ei soovi lühiajalist üüri piirata. Soovime, et sama teenuse pakkujatele kehtiksid samad reeglid.
Turismiliidud on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pakkunud lahendust, kuidas seda teha, sest aastaid pole midagi ette võetud. Üks osa lahendusest oleks, et kui inimene üürib aeg-ajalt välja oma kodu, on see jagamismajandus. Kui välja üüritakse rohkem kui 60 ööd aastas või rohkem kui üht korterit, on see ettevõtlus, mis võiks olla registris ja järgida samu nõudeid nagu teised majutusasutused.
Kestlik palgatõus sõltub kliendi maksevõimest
Töötajate toimetulek on oluline, ostujõu järgi oli Eesti alampalk 2026. aasta alguses Euroopa Liidus madalaim. Ostujõud ei sõltu aga ainult palgast, vaid ka maksudest ja hindadest. Kui maksuvaba tulu suureneb, jääb töötajale palgast rohkem kätte, ilma et tööandja kulud kasvaksid.
Toitlustuses aitaks käibemaksu langetamine. Suure osa toitlustuskohtade hinnast moodustab inimeste töö ja kuna käibemaks arvestatakse kogu hinnalt, maksustatakse sellega sisuliselt ka tööjõudu. Eestis on toitlustuse käibemaks 24 protsenti, enamik Euroopa riike maksustab toitlustust madalama määraga. Soomes on see 13,5 protsenti ja Saksamaa langetas selle 2026. aasta algusest seitsmele protsendile. Kui määr langeks Eestis 13 protsendile, saaksid ettevõtted palku tõsta ilma töökohti vähendamata ning kliendile langeks hinnasurve, mis aitaks hoida nõudlust.
Tahame, et meie töötajate palgad kasvaksid. Kestlik palgatõus tuleb aga sellest, mida töötaja oskab ja mida klient on valmis teenuse eest maksma. Alampalk tõstab kõigi palku ühtmoodi, sõltumata sellest, mida ettevõte suudab teenida.
Seetõttu ei tohiks hotellide- ja restoranide valdkonna vaatest alampalga tõus 2027. aastal ületada inflatsiooni, paindliku tööaja tunnitasu tuleks alampalgast lahti siduda ning alampalga eesmärgi seadmisel tuleb arvestada, et mõnes sektoris on alampalk juba praegu tavapalga lähedal. Maksuvaba tulu ja käibemaksu kaudu jaguneb koormus laiemalt ega pane töökohti ohtu nii otseselt kui alampalga kiire tõus.
Külli Kraner on Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht, hotellide ja restoranide liit on tööandjate keskliidu liige.
Toimetaja: Kaupo Meiel




