Noortel on raske tööd leida, kuid ettevõtted ei leia töötajaid

Noorte töötuse määr tõusis kolmandas kvartalis 23,7 protsendini, samal ajal kurdavad Eesti ettevõtted töötajate puuduse üle. Tööandjate sõnul ei vasta noorte oskused alati tööturu vajadustele ning järjest vähemaks jääb ka lihtsamaid töökohti, mille kaudu noored saaksid tööturule siseneda.
Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis 58 700 töötut, mida oli 4500 võrra rohkem kui aasta varem ning 9700 võrra rohkem kui teises kvartalis. Noorte töötuse määr 23,7 protsenti oli 3,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu kolmandas kvartalis ja 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem kui tänavu teises kvartalis.
"Oodatud kasvu noorte hõives kolmandas kvartalis aga ei paista: hõivatud noori oli 49 800 ehk vaid 300 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 5400 võrra vähem kui mullu samal ajal," märkis statistikaameti juhtivanalüütik Tea Vassiljeva. Noorte tööhõive määr 34 protsenti jäi mullusele 4,6 protsendipunkti võrra alla ning oli 2026. aasta teise kvartali näitajast vaid 0,3 protsendipunkti võrra suurem.
Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete 15- kuni 74-aastaste arv kolmandas kvartalis esimese kahe kvartaliga võrreldes küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid 14 600 inimese võrra rohkem ning tööjõus osalemise määr 73,5 protsenti oli aasta varasemaga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra väiksem.
Noorte tööpuudus on kõrge, aga ettevõtetel pole töötajaid
Eesti tööandjate keskliidu tegevjust Hando Sutter rääkis, et statistika järgi on tööhõive Eestis päris kõrge, kuid ka noorte tööpuudus on üsna kõrge – üks Euroopa kõrgemaid. Samal ajal kurdavad ettevõtted töötajate vähesuse üle. "Siin ei ole kindlasti ühte põhjust, vaid mitu," nentis Sutter.
Ta selgitas, et noori valmistatakse ette erialadeks ja ametiteks, mida tööturul nii palju ei pakuta. Need on tema sõnul just pehmemad erialad. Suur nõudlus on aga töötlevas tööstuses, kus otsitakse inseneeria, mehaanika ja energeetika valdkondade inimesi.
Sutter lisas, et ka tervishoiusektoris on suur tööjõuvajadus ja otsitakse õpetajaid. Tema sõnul saab nendes valdkondades peaaegu alati tööd. "Meil on selline väike nõudluse ja pakkumise mitteühilduvus," ütles ta.
"Oleme rääkinud ka noorte ettevalmistuse kvaliteedist, milles võib vähemalt mingitel erialadel puudujääke olla," sõnas Sutter. Ta lisas, et ka tööandjad peavad noortega rohkem tegelema. Järjest rohkem ettevõtteid Eestis võtab endale praktikante, et noored saaksid teha esimese sammu õpielust tööellu ja et üleminek oleks sujuvam.
Sutter nentis, et tööprotsess läheb igal pool järjest keerulisemaks, kuna rakendatakse üha rohkem tehnoloogiat. "Ma ei mõtle siin ainult tehisaru, vaid automatiseerimist üleüldse," selgitas ta. Sutter lisas, et töö ongi keerulisem ja lihtsat tööd jääb sisenemistasemel igal pool järjest vähemaks. "Seetõttu vajame tööturule sisenemisel töötajate paremaid oskusi ja teadmisi," nentis ta.
Olulised on sotsiaalsed oskused
Sutter rääkis, et olulised on ka sotsiaalsed oskused, sest järjest rohkem tuleb töötada meeskondades ja puutuda kokku erinevate inimestega erinevates tiimides. "Seda kõike noored alles omandavad," ütles ta.
Statistikaameti juhtivanalüütik Tea Vassiljeva sõnas, et noorte töötuse määr ja tööhõive on hooajaliselt palju kõikuvamad kui kogu tööealisel vanuserühmal keskmiselt. Kuna nad käivad koolis, tähendab see, et neid huvitab töötamine rohkem pikal suvevaheajal ja vähem talveperioodil, mil õppetöö võtab rohkem aega.
"Töötus näitab meie tööjõuuuringu järgi, et inimene tahab töötada ja otsib tööd, kuid pole seda lihtsalt veel leidnud," nentis Vassiljeva. Noortel on eelkõige kooli kõrvalt madalama kvalifikatsiooniga töökohad, millest klassikaline näide on töötamine toitlustuses. Majanduse struktuuris on selliste töökohtade arv vähenenud.
"Järgmine asi, mis sinna juurde tuleb, on meie vanuserühm, kelle arv tegelikult kasvab," ütles Vassiljeva. 15 kuni 24 on vanuserühm, kelle arv praegu veel kasvab, sest paarkümmend aastat tagasi oli suurem sündimuse laine. "See kasv kestab veel edasi, mis tähendab, et neid, kes tahaksid töötada, on iseenesest rohkem, ent samal ajal pole töökohti juurde tekkinud või on neid isegi vähenenud," lisas ta.
Töötuse määr langeb siis, kui noored enam nii palju tööd ei otsi. "Ma eeldan, et praegu on hinnasurve selline, mis paneb noort rohkem tööle – lihtsalt selleks, et ära elada," sõnas Vassiljeva. Kui majanduslik olukord paraneb, inflatsioon ei lähe nii suureks ja õppivale noorele piisab vanemate toetusest, läheb ka töötuse määr alla. "Teine asi, mida ootame, on noorte arvu vähenemine, kuid selleni läheb veel mõned aastad aega – järgmised viis aastat ta esialgu veel kasvab," selgitas Vassiljeva.









