Tegu on esimese Tallinna üldkasutatava varjumiskohaga. Meil valitseb rahu – seega varjumiskohti on linnas üks ning aega oli seda disainida. Ukrainas Kramatorskis on selliseid varjumiskohti kümneid.

Avamisel oli varjumiskoha uks avatud, kuid rahu ajal kinni.

"Meie inimesed tihtipeale leiavad sellist tegevust, mis võib-olla ei sobi siia – nii ööbimiseks kui ka tualetina kasutades," ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik.

Ohu korral avaneb uks kaugjuhtimisel, lubab abilinnapea. Kui elektrit ja sidet pole, avanevad uksed ise. See tekitab kardetavasti sportlikku huvi häkkeritele. Kuid ehitis on valatud ühes tükis ja peab päästma, juhul kui otsetabamust ei saa.

"See objekt konkreetselt – kui uksed on kinni, inimesed sees – kaitseb inimesi lööklaine ja lenduvate kildude eest," lausus munitsipaalpolitsei elanikkonnakaitse osakonna spetsialist Sergo Kohal.

"See ongi (toodetud) koos ukrainlastega, milles osaleb 50 protsenti Ukraina ja 50 protsenti meie. Kõige suurem eelis on see, et see ei ole (ainult) teoreetiliselt vastupidav – see moodul on aastaid juba Ukrainas funktsiooni täitnud, kus linnaosadest on jäänud varemed, aga inimesed on elus," rääkis Cityseci juhatuse esimees Eduard Rikkas.

Selline varjumiskoht maksab kuni 70 000 eurot, ütleb tootja. Kui linn tahab selliseid ka ise tellida, algab riigihange.

"Me räägime täna kaardistatult umbes 40–50 asukohast üle Tallinna," ütles Terik.