Enne kell kolm algavat testi saadetakse inimestele ka SMS, mis tuletab meelde, et tegu ei ole päris ohuga.

Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets ütles, et teste tehakse kolm korda aastas. Seekord mõõdetakse väiksemates linnades ka sireenide leviulatust.

"Selle eesmärk on testida kogu EE-ALARM-i süsteemi terviklikku toimimist. Kuna me oleme hetkel selles situatsioonis, kus see EE-ALARM ei ole lõplikult valmis, arendusi tehakse pidevalt juurde, siis me peame olema ka kindlad, et see asi päriselt töötab," rääkis Saaremets.

Sireenid on mõeldud eelkõige väljas viibivate inimeste hoiatamiseks, sest siseruumides ei pruugi neid kuulda. Saaremetsa sõnul ongi oluline, et ohuteavitus jõuaks inimesteni mitme kanali kaudu.

"SMS-i puhul me teame, et meil on ka varasemalt olnud tagasisidet, et kuigi on üle-eestiliselt saadetud SMS, siis me ei ole seda sõnumit saanud. Seal võib olla erinevaid põhjuseid. Üks on näiteks see, kui ollakse halvas levialas ja tollel hetkel lihtsalt see SMS läbi ei tule. Ja teine, mida me ka teame, on see, et mitmetel juhtudel on see SMS läinud ka spämmposti," tõdes Saaremets.

Päris ohuteavitusi saadetakse vajadusel ka piirkonnapõhiselt ehk sõnum ei peagi alati jõudma kogu Eestile. Tuleva aasta kevadeks peaks valmima Cell Broadcasti lahendus, millega saab ohualas viibivatele telefonidele teavituse saata mõne sekundiga.

EE-ALARM-i testiga samal ajal toimub Rotermanni kvartalis praktiline varjumisõppus, kuhu on kaasatud kvartali rentnikud ja töötajad.

Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul valiti Rotermanni piirkond seetõttu, et seal liigub palju inimesi ning on olemas maa-alused varjumiskohad. Lähiajal on selliseid õppuseid plaanis veelgi.

"Me tahamegi läbi testida selle, kas inimesed leiavad õige tee, kas kõik uksed on avatud, kas kõik inimesed, kes peavad teisi aitama selles olukorras, on selleks valmis, kas kuskil tekivad mingid pudelikaelad, et siis juba paberil paika pandud plaani testida," rääkis abilinnapea.

Teriku sõnul ei ole Tallinnas praegu piisavalt ametlikke varjumiskohti. Päris ohuteavituse korral tuleks tänavalt liikuda lähimasse sobivasse siseruumi või maa-alusesse käiku. Keerulisem on olukord näiteks kortermajade piirkondades, kus trepikodade uksed on sageli lukus.

"Magalarajoonides, kus on korterelamud, seal igasse trepikotta sisse ei pääse, uksed on lukus ja seal kindlasti on varjumiskoha leidmine mõnevõrra keerulisem. Selleks me kavandame järgmisesse aastasse ka mobiilsete varjumiskohtade programmi Tallinnas, kus on võimalik paigutada avalikku ruumi juba neid kohti, kus ohu korral on võimalik ajutist varjumist leida," ütles Terik.

Päästeamet soovitab tänast ohuteavituse aega kasutada ka kodus või tööl: mõelda läbi, kuhu päris ohuteavituse korral liikuda, ja see koos pere või töökaaslastega läbi proovida.