Kell 15 kõlas üle kogu Eesti EE-ALARM-i ohusireen ja inimeste telefonidesse saabusid teavitussõnumid.

"SMS-ide levikus püstitasime ka kiirusrekordi, 17 minutiga miljoni telefoniomanikuni jõudis SMS. Viimase testi ajal oli see 27 minutit," sõnas päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets.

Edaspidi tahab päästeamet kasutusele võtta veelgi kiirema välkteavitussüsteemi, et sõnumid jõuaksid kõigisse telefonidesse mõne sekundiga.

Tallinnas, Tartus ja Haapsalus toimusid ka varjumisõppused. Enamik veerandtunnisel Rotermanni kvartali õppusel osalenuid jõudis varjumiskohta maa-aluses parkimismajas viie minutiga.

"Kuna kõik inimesed tegelikult ohusireeni saades jooksid kenasti maa alla ja ei tekkinud mulle teadaolevalt selliseid pudelikaelasid või muid selliseid inimeste teadlikkusest tulenevaid olukordi, siis võib öelda, et tulemus on hea," lausus Tallinna munitsipaalpolitsei kriisivalmiduse spetsialist Sergo Kohal.

Päästeameti põhja päästekeskuse varjumisnõuniku Anu Vaikjärve sõnul tuleb teha rohkem teavitustööd, et inimesed võtaksid häiresignaali tõsisemalt.

"Reaktsioon oleks võinud selles mõttes parem olla, et sireenid käivad, paljud ei tea, mis see on. Eks see on siis meil veel suur töö, mis ees ootab, et teadlikkust tõsta," ütles Vaikjärv.

Varjumiskohta jõudnud inimesed pidasid õppust edukaks, kuid paljudel pole kodus varjumiseks häid tingimusi.

"On ennegi vist neid õppuseid siin olnud ja on vist kõik üpriski hästi selge, et sussid nurka ja alla," lausus õppusel osalenud Henri.

"Eelmine kord jalutasin linna peal ja siis ei osanud kuhugi minna, aga nüüd siin ma oskan. Kodus kahjuks ei ole ettevalmistused tehtud. Mul ei ole kuhugi varjuda seal, mul ei ole keldrit," sõnas õppusel osalenud Andres.

"Oleme arutanud seda, et kuhu varjuda. Küll ei ole keldrikorrust kortermajal, aga siiski akendeta ruumid," ütles õppusel osalenud Piret.

Kohali sõnul on Eesti varjumisvõimekuse poolest ajast maha jäänud.

"Üks asi on tekitada varjumisvõimekust olemasolevatesse hoonetesse ja keldritesse, aga teine võimalus tegelikult on meil nii-öelda paigaldada linnaruumi selliseid moodulvarjendeid, mis ka annavad linnarahvale täiendava turvalisuse. Oleme rääkinud hinnanguliselt 50 moodulist," lausus Kohal.

"Väga paljud korteriühistud pöörduvad meie poole, käime nõustamas, anname nõu, samuti on meil tulemas igasugused toetused, mida kasutada, et huvi aina kasvab," sõnas Vaikjärv.

Alates 2027. aasta juulist nõuab seadus üle 1200-ruutmeetrise maja korteriühistult varjumisplaani ja 2028. aastaks ka vastava varjumiskoha kohandamist.