Eestis on ligi 300 sellist ettevõtet, mille puhul on eriti oluline, et nad saaksid kriisi või sõja ajal oma tööd jätkata. Need on näiteks vee-, sooja-, elektri- või gaasiettevõtted.

Venemaa tegevus piiri taga on seadnud sellistele ettevõtetele ka uued ootused. AS Rakvere Vesi juht Aare Palmsalu rääkis ERR-ile, et vee-ettevõtted keskenduvad praegu eeskätt küberturvalisusele, kuid mõni on endale valmis ostnud ka kiivrid ja kuulivestid.

"Elektrikatkestuste kahju maandamiseks on investeeringuid tehtud juba aastaid. On muretsetud varugeneraatorid, mõeldud välja tegevuskavad ja varutud kütust. Need investeeringud on tehtud ja ka juba vee hinnas sees. Aga päris sarkofaage me pumbajaamadele veel ümber ehitama hakanud ei ole ja me ei tea, kas hakkamegi, kas see üldse mõistlik on," sõnas Palmsalu.

Ligi 60 kaugküttevõrku haldava soojafirma SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev ütles, et nemad on seni keskendunud elektri- side- ja veekatkestuste ennetamisele. Ta rääkis, et tõenäoliselt õpivad nad varsti selgeks ka sellised mõisted nagu droonitõrje või füüsiline kaitse, kuid kuidas see kõik välja peaks nägema, on veel ebaselge.

"Kaugküttevõtjate üldine seisukoht on selline, et meie peaksime tegelema soojusenergia tootmisega ja need inimesed, kes oskavad, peaksid tegelema droonitõrjega. See võiks olla ka sellises koostöövormis, kus kaitsevägi kaardistab ära need elutähtsa teenuse objektid ja vähemalt aitab meil tõrjuda neid droone, kui selleks tekib vajadus," selgitas rääkis Nogtev.

Selles, milliseid konkreetseid investeeringuid teha, peavad elutähtsa teenuse osutajad suuresti ise selgusele jõudma. Riigikantseleist öeldi ERR-ile, et vee- ja soojaettevõtetele näiteks peaks järelevalvet tegema linnad ja vallad. Samamoodi teeb seda ka konkurentsiamet, kui ettevõte soovib julgeolekuinvesteeringu vee- või soojahinda sisse arvestada.

Kui vee-ettevõtted investeerivad küberturvalisusesse, siis soojaettevõtted plaanivad konkurentsiameti teada investeerida nii droonitõrjesse kui ka torustiku maa alla viimisesse, konteinerkatlamajadesse, avariigeneraatoritesse või kaitsekonstruktsioonidesse.

Konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee ütles, et kui ettevõte suudab julgeolekukulu piisavalt hästi põhjendada, siis on amet lubanud selle kulu ka tariifi lisada. Samas on ülesanne ametile keeruline.

"Ma toon lihtsa näite: kui küsimus on, kas mingisugune alajaam sarkofeerida ehk betooni valada või selle ümber lihtsalt laduda betoonplokke, siis meie ise ei oska hinnata, missugune on parim viis. Aga ma julgen arvata, et kulu seisukohast on siin ikkagi hinnavahe," rääkis ta.

Pärn-Lee tõdes, et veelgi suurem mure on samas need vee-, gaasi- või soojaettevõtjad, kes kriisiks või sõjaks üldse ei valmistugi.

"Mulle pigem jääb mulje, et Eesti elutähtsa teenuse osutajad praegu ei ole veel nii kaugel, et nad üldse kujutavad ette, mis investeeringuid nad peaksid tegema, et tagada see varustuskindlus julgeolekuolukorra halvenemisel," ütles Pärn-Lee.