Venemaa reaktiivmootoriga Geran-tüüpi ründedroonid lendavad senistest Shahedidest kiiremini ja avalike andmete järgi kahe kuni kümne kilomeetri kõrgusel. Ukrainas tuvastatakse neid endiselt edukalt, kuid selliste ründedroonide tõrje nõuab senisest sagedamini õhutõrjerakette ja hävitajaid, sest maapealsed tulegrupid ei jõua kiire sihtmärgi vastu alati reageerida ning olemasoleva kineetilised tõrjevahendid ka ei ulatu nii kõrgele.

Kui Shahedide puhul õnnestus Ukraina õhujõudude hinnangul tõrjuda ründedroome 90 protsendil juhtudest, siis reaktiivmootoriga ründedroonide puhul on see näitaja vaid 60 protsenti. Erinevus tuleneb sellest, et kiiremate droonide hävitamiseks on vähem aega. Kaitse puhul peab arvesse võtma seda, milline mõjuvahend suudab piisavalt kiiresti reageerida ja droonini õigel ajal jõuda.

Mis on uute Geranide juures muutunud?

Geran 5 on kaotanud varasematele Geranidele iseloomuliku deltatiiva. Tänu reaktiivmootorile ning tiibraketti meenutavale kujule ja lennuomadustele suudavad uued püsitiivaga ründedroonid täita ülesandeid, milleks seni on kasutatud peamiselt tiibrakette. Venemaa saab selliseid ründedroone toota suuremas mahus kui suuri ja kalleid tiibrakette, mistõttu kujutavad need tõsist ohtu taristule, linnadele ja asulatele.

Muutunud on ka ründedrooni lennuprofiil. Kiirus on võrreldes varasemate Geranidega kasvanud kaks kuni kolm korda ning lennukõrgus ulatub avalike andmete põhjal kuni kümne kilomeetrini.

Kui varasemad Geranid lendasid peamiselt eelprogrammeeritud marsruudil, siis viimase kahe aasta jooksul lisatud mesh-raadiod ja modemid loovad droonide vahelise sidevõrgu. See omakorda võimaldab neil üksteist navigeerimisel abistada ja operaatoril nende tegevust lennu ajal juhtida.

Tuvastus üksi ei taga veel tõrjet. Kiire ja kõrgel lendav sihtmärk läbib kaitstava ala kiiresti ning avastamise, sihtmärgi hindamise, otsuse tegemise ja vastumeetme rakendamise jaoks jääb vähem aega. Mobiilne tulegrupp, mis suudab aeglasemat Shahedit jälitada, võib kiirema Gerani puhul jõuda tegutsemiseni liiga hilja.

Kiirus ei ole ainus tõrjet raskendav omadus, elektrooniliselt vastase ründedrooni tuvastamisel on olulised ka lennukõrgus ja radari ristpindala, sest madalalt lendav droon võib radari eest varjuda. Kõrgemal lendav droon saab samal ajal parema raadioside ja jääb maapealsete kuulipildujate ning kahurite tuleulatusest välja.

Millega saab kiiret ründedrooni tõrjuda?

Raadiosidet kasutava drooni tegevust saab häirida elektroonilise sõjapidamise vahenditega. Kiire ja kõrgel lendava Gerani tõrjumiseks tuleb sageli kasutada õhutõrjerakette või hävitajaid. Reaktiivmootor suurendab Gerani soojusjälge, mis avab võimaluse kasutada või arendada infrapunaotsijaga vastumeetmeid ja tõrjesüsteeme. Praegu jääb selliste droonide tõrjumisel peamine koormus siiski õhutõrjerakettidele ja lennuväele.

Püüdurdroonid võivad tulevikus osa sellest koormusest enda kanda võtta. Selleks peavad need jõudma ründedroonini piisava kiirusega ning säilitama samal ajal juhitavuse ja tegevusraadiuse. Kiired reaktiivmootoriga püüdurdroonid võiksid olla alternatiiv õhutõrjerakettidele, aga Hiina turboreaktiivmootoritele ei ole turul hetkel head alternatiivi. Enne tuleks tõestada ka nende töökindlus ja tõhusus tegelikes lahingutingimustes.

Elektrooniline luure, radarid ja visuaalsed sensorid aitavad koos hinnata üksuste paiknemist, rünnaku ettevalmistamist ning konkreetse sihtmärgi ohtu. Ainuüksi ohu tuvastamisest aga ei piisa, sensori väärtus tekib siis, kui kogutud info jõuab õigel ajal otsuseni ja suunab sobiva mõjuvahendi õigesse kohta.

Ukrainas on eri tüüpi sensorvõrgud omavahel seotud ning õhupildi andmeanalüüsis kasutatakse tehisintellekti. Tehisintellekt aitab ühendada radarite, raadioeetri ja visuaalsete sensorite infot ning jagada õhupilti kiiresti suurele hulgale kasutajatele. See võimaldab inimesel teha otsuse, kui kogu saabuva teabe käsitsi läbitöötamine oleks liiga ajamahukas

Mida tähendab selline ründedroon kaitsja rahakotile?

Reaktiivmootoriga Geranid muudavad kaitseressursside jaotust. Need sunnivad kasutama rohkem õhutõrjerakette, hävituslennukeid ja tulevikus ka kiireid püüdurdroone, millel on kaitses muidki ülesandeid. Kui reaktiivdroon tuleb hävitada raketi või hävitaja relvastusega, võib ühe tõrje hind ületada ründevahendi tootmishinda mitu korda.

Ründedrooni täpne tootmishind ei ole avalikes allikates üheselt teada. Kaitse seisukohalt tuleb võrrelda ründevahendi hinda, vastumeetme maksumust, laskemoona varu ja tootmisvõimet. Majanduslik eelis võib sellises tõrjestsenaariumis kuuluda ründajale seni, kuni kaitsel ei ole piisavalt kiiret, odavat ja suuremas mahus toodetavat tõrjevahendit.

Eesti arendab õhutõrjet, drooni- ja droonitõrjevõimekusi ning akustilisi sensoreid. Digital Shieldi õppusel ühendati Eesti ja liitlaste sensorid ning juhtimiskeskused reaalajas andmevõrku, et ohte kiiremini tuvastada ja koordineeritult tõrjuda. Kiirete ründedroonide vastu on selline ühine reageerimisahel vajalik lähtekoht, kuid selle toimimist tuleb ka järjepidevalt harjutada, et ohu korral suudetaks kiiresti ja koordineeritult tegutseda.

Igal üksusel peab olema võimalus droone märgata ja eristada, sensorite info peab jõudma kiiresti otsustajani ning eri tõrjevahendeid tuleb kasutada ühe terviku osana. Seda võimekust hoiavad ajakohasena väljaõpe, kohalik insenerteadmine, tootmise skaleerimise võime ja toimivad tarneahelad.

Ukraina sõda jätkub ning Eesti peab suutma vastase järgmisi tehnilisi muutusi kiiresti märgata, oma süsteeme katsetada ja kaitsevõimeid vastavalt kohandada.