Salomets rõhutas, et senine baasajakava 2030 lõpptähtajaga eeldas kõikide eelduste õnnestumist õigel ajahetkel.

"Sellest lähtuvalt, kaheaastane ajapikendus Tallinn–Pärnu lõigul ja nelja-aastane ajapikendus Pärnu-Ikla lõigul vähendab Rail Baltic Estonia hinnangul tehnilisi ja ajariske. Samuti vähendab (või suures osas maandab) ajakava pikendus turu ülekuumenemisest tekkida võivat hinnatõusu riski," sõnas Salomets.

Peamine tehniline risk, mida Tallinn–Pärnu lõigu kaheaastane pikendus vähendab, on raudtee muldkeha vajumine.

Samuti vähendab ajapikendus töömaade üleandmise keerukusest tulenevat ajariski, juhtimis- ja signaalimissüsteemi lepingu sõlmimise jooksva hilinemise riski ning testimise ja kasutuselevõtu mahukusest tulenevat ajariski.

"Lisaks on oluline rõhutada, et mõnevõrra pikem ajakava annab võimaluse saavutada projekteerimise kaudu insener-tehniliste lahenduste optimeerimist ja investeeringu maksumuse kokkuhoidu," märkis Salomets.

Samas tõdes ta, et pikema ajakava korral võivad suureneda riskid seoses inflatsiooniga ning õigeaegse rahastamisega.  Kõik lõigud eeldavad õigeaegset rahastust järgnevateks aastateks, et tagada vastavalt 2032. või 2034. aasta tähtaja saavutamine.

Septembris kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid ühisavalduses, et varem kokkulepitud 2030. aasta asemel valmib kolme Balti riiki läbiv trass 2034. aastal.

Eesti riigisisese plaani järgi valmib Tallinna–Pärnu lõik hiljemalt aastal 2032, Soodevahe–Muuga hiljemalt aastal 2033 ning Pärnu–Ikla lõik hiljemalt 2034. aastal. 

Esialgsete plaanide kohaselt pidi Rail Baltic täismahus valmima juba 2026. aastaks.