Kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Martin-Erich Torjus kinnitas, et Eestis juba alustatud ehitustööd jätkuvad plaanipäraselt.

"Ülemiste reisiterminalis ning Tallinna–Pärnu suunal käib ehitus enam kui 100 kilomeetril. Samuti jätkatakse ehitustegevuse planeerimist ülejäänud trassi ulatuses," sõnas ta.

Torjus märkis, et uute ehitusetappidega alustamisel seatakse ehitustempo selliselt, et see võimaldaks vältida ehitusturu ülekuumenemist, arvestada ehituse edenemisega naaberriikides ning võtta muu hulgas arvesse Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastusvõimalusi. 

Eesti riigisisese plaani järgi valmib Tallinna–Pärnu lõik hiljemalt aastal 2032, Soodevahe–Muuga hiljemalt aastal 2033 ning Pärnu–Ikla lõik hiljemalt 2034. aastal. 

Peaminister Kristen Michal (RE) märkis, et tööd jäävad Euroopa Liidu järgmise, 2028.–2034. aasta eelarveperioodi sisse. Samas rõhutas ta, et oluline on, et ka lätlased võtaksid kohustuse oma asjad 2034. aastaks ära teha.

Michali sõnul toob tööde edasilükkumine kaasa väiksemad kulud.

"Hästi lihtsustatult öeldes: kiiremini tehes oleksime pidanud rohkem raha laenama, turg oleks olnud kuumem ja hinnad kõrgemad. Järkjärguliselt toimetades saame ilmselt ehitada soodsamalt ja tänu sellele eelarveperioodile kasutada ligikaudu 660 miljonit eurot rohkem euroraha, kui oleksime saanud tormates," ütles Michal.

Teisipäeval kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid ühisavalduses, et varem kokkulepitud 2030. aasta asemel valmib kolme Balti riiki läbiv trass 2034. aastal.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi Rail Baltic täismahus valmima juba 2026. aastaks.