Aasta alguses hakkasid Vene sõdurid imbuma sügavale Ukraina kaitseliinide taha. Nad ei liikunud läbi miiniväljade ega droonidest kubisevate metsaribade, vaid kasutasid nende alt kulgevaid maa-aluseid käike. See polnud aga esimene kord, kui Vene sõdurid kasutasid Nõukogude-aegseid gaasitorustikke, et hiilida Ukraina positsioonide taha.

Ka Ukraina väed peavad nüüd maa all ägedaid lahinguid, võideldes kottpimedates käikudes, et peatada Vene vägede edasitung. Kupjanski linna lähedal on Ukraina 13. brigaad Hartia alustanud vasturünnakut, et tõrjuda Vene sõdurid torustikest välja. 

"Me ei mõistnud probleemi ulatust ega seda, kui palju vaenlase võitlejaid on sellesse kaasatud," ütles 13. brigaadi ülema asetäitja Abbat. 

Brigaad juhib Ukraina vastutegevust. Ukraina sõdurite sõnul suruvad nad end tunnelitesse, mille läbimõõt on umbes 1,2 meetrit ning magavad punkrites, mis on rajatud nende terastunnelite külgedesse.

Kitsastes tunnelites peetakse kuulipildujatega lähivõitlusi. Vene väed on rajanud sinna barrikaade ja maa-aluseid tugipunkte, kus sõdurid võivad viibida mitu kuud. Ukraina väed kasutavad vastase tõrjumiseks lõhkeainetega varustatud mehitamata maismaasõidukeid ja kaugjuhitavaid relvi. Brigaadi teatel on Ukraina väed torustikes ja nendega ühendatud käikudes vangistanud üle 30 Vene sõduri ning tapnud rohkem kui 100.

Regioonis asub ulatuslik gaasitorustike võrgustik, mida Vene väed kasutasid juba 2024. aastal, et tõrjuda Ukraina vägede sissetungi Kurski oblastisse. Samuti on Vene väed kasutanud torustikke, et püüda tungida Ida-Ukrainas asuvasse Tšassiv Jari linna ja mujale.

Esialgu püüdsid ukrainlased Vene sõdureid tabada tunnelitest väljumisel ning hävitada teadaolevaid väljapääse suurtükitule või õhurünnakutega. Kui ukrainlased mõne väljapääsu hävitasid, kaevasid venelased aga uue. Kevadeks mõistsid ukrainlased, et üksnes väljapääsude hävitamisest ei piisa.

"Pidime nad tagasi nendesse tunnelitesse suruma," tõdes 31-aastane Abbat.

Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et sõjategevus on ka varem maa alla kandunud. Näiteks moodustasid britid Esimese maailmasõja ajal üksused, mis kaevasid tunneleid Saksa sõdurite kaevikute alla.

Vietnami sõja ajal kasutas Vietkong kilomeetrite pikkuseid tunnelivõrgustikke, et varjuda USA õhurünnakute eest. USA ei suutnudki kommunistlikke võitlejaid maa alt lõplikult välja suitsetada. Tunnelivõrgustikke on kasutanud ka terrorirühmitus Hamas ning Iraan on paigutanud osa oma tuuma- ja raketiprogrammidega seotud rajatistest maa alla.

Maa-alune ruum on sõjapidamise elemendina nüüd naasmas, vastusena täppisrelvadele, nagu raketid ja droonid, märkis Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) ekspert Mark Cancian.