Sõja 1661. päev. Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke

Ukraina droonid tabasid ööl vastu reedet Saratovi linnas asuvat nafta- ja logistikataristut, vahendas The Kyiv Independent. Venemaa viimastes rünnakutes Dnipropetrovski oblastile hukkus seitse inimest. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et esimene ballistiliste rakettide tõrjesüsteem Freyja peaks valmima selle aasta lõpuks.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 11. septembril kell 12.51:
- Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke;
- Venemaa ründas Kiievit droonidega;
- Venemaa rünnakutes Dnipropetrovski oblastile hukkus seitse inimest;
- ISW: Venemaa väide Ukraina vägede ümberpiiramisest ei vasta tõele;
- Zelenski sõnul valmib esimene Freyja raketitõrjesüsteem aasta lõpuks.
Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke
Ukraina droonid tabasid ööl vastu reedet Saratovi linnas asuvat nafta- ja logistikataristut, vahendas The Kyiv Independent.
Venemaa Telegrami kanalid teatasid, et kahjustada said Saratovi naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.
Väidetavalt süttis põlema Saratovis asuv Rosnefti naftatöötlemistehas. Riikliku naftafirma Rosneft koosseisu kuuluva rajatise aastane toornafta töötlemisvõimsus on umbes 4,8 miljonit tonni. Hiljem teatati tulekahjust ka Ozoni logistikakeskuses
Saratov asub umbes 460 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud rünnakuid Venemaa naftataristu vastu. Ajalehe The Wall Street Journal andmetel langes Venemaa naftatöötlemistehaste töötlemismaht augustis umbes 3,8 miljoni barrelini päevas. Aasta varem oli samal perioodil töötlemismaht umbes viis miljonit barrelit päevas.
Venemaa ründas Kiievit droonidega
Venemaa korraldas ööl vastu reedet Ukraina vastu droonirünnaku, mille käigus rünnati ka Kiievit.
Venemaa saatis Ukraina vastu vähemalt 66 drooni, neist üle 50 olid Shahedi tüüpi. Ukraina õhutõrje hävitas või tõrjus 62 drooni.
Kiievis sai üheksakorruselises elumajas puhkenud tulekahjus vigastada vähemalt kaheksa inimest. Rünnaku tekitatud kahju täielik ulatus ei ole veel esialgu teada, vahendas The Kyiv Independent.
Kiievi linnapea teatas hiljem, et Vene droonirünnakus tanklale hukkus reede varahommikul kaks inimest ja neli viidi haiglasse.
ISW: Venemaa väide Ukraina vägede ümberpiiramisest ei vasta tõele
Venemaa väidab Ukraina vägede ümberpiiramist Harkivi lähedal, kuid sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute kinnitusel ei vasta see tõele.
Venemaa ametnikud ja sõjablogijad väidavad järjepidevalt, et Vene armee on piiranud Ukraina üksused ümber Vovtšanski ja Velõkõi Burluki suundade vahelisel alal. Mõned blogijad lähevad oma väidetes veelgi kaugemale ning kirjutavad suure hulga Ukraina sõdurite "kotti" võtmisest Harkivist kirdes. Sõjauuringute instituudi analüütikute hinnangul ei vasta need väited aga tõele.
ISW märkis oma värskes ülevaates, et kõnealuses piirkonnas puuduvad igasugused tõendid Ukraina üksuste ümberpiiramise kohta.
Venemaa rünnakutes Dnipropetrovski oblastile hukkus seitse inimest
Venemaa rünnakutes Dnipropetrovski oblastile hukkus neljapäeval seitse ja sai vigastada vähemalt 76 inimest. Vigastatute hulgas oli ka mitmeid lapsi.
"Vene väed ründasid päeva jooksul Dniprot ja seda ümbritsevat piirkonda enam kui 30 korda. Vene väed kasutasid rünnakutes droone, suurtükiväge ja lennukipomme," ütles Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Hanža.
Dnipros kahjustas Venemaa õhulöök mitmeid ettevõtteid. Surma sai kaks inimest ja vigastada veel viis inimest.
Pavlohradis kahjustas Venemaa õhulöök kauplust, turulette ja sõidukeid. Viis inimest hukkus ja 67 sai vigastada. Vigastatute seas olid 13-, 14-, 15- ja 17-aastased poisid ning kolm tüdrukut, kellest üks 11-aastane ja kaks nelja-aastast. Kõik vigastatud saavad arstiabi, ütles Hanža.
Zelenski sõnul valmib esimene Freyja raketitõrjesüsteem aasta lõpuks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval Kanadas ajakirjanikele, et esimene ballistiliste rakettide tõrjesüsteem Freyja peaks valmima selle aasta lõpuks.
"Me töötame Freyja kallal ja meil on väga hea meel, et meil oli täna võimalus arutada seda peaministriga ning Kanada ühineb selle programmiga," sõnas Zelenski.
"See saab olema meie uus ballistiliste rakettide tõrjesüsteem. Ettevõtted ütlesid meile, et nad vajavad uue ballistiliste rakettide süsteemi jaoks 20–30 aastat. Ma ütlesin, et me ei taha nii pikka sõda. Kindlasti mitte. Täna on olemas uued tehnoloogiad ja uus Ukraina ning me suudame seda kõike kiiremini teha. Ja me eeldame, et esimene süsteem on meil olemas selle aasta lõpuks," rääkis Zelenski.
Ukraina riigipea märkis, et uut ballistiliste rakettide tõrjeprogrammi arutati neljapäeval nii Norras ja ka Kanadas.
"Ja me ootame ka, et New Yorgis saame selgema arusaama kõigi meie sammude ajakavast, sest see puudutab kaitset," jätkas Ukraina president.
Ukrinformi teatel on Freyja üleeuroopaline integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteemi tulevikuprojekt, mis keskendub ballistiliste rakettide vaheltlõikamisele. Ukraina arendab seda koos Euroopa riikidega ettevõtte Fire Point osalusel, kui odavamat ja masstoodetavat alternatiivi USA õhutõrjesüsteemidele Patriot.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, Ukrainska Pravda










