Kurtnasse rajatakse tänavu esimene kohalik Rail Balticu peatus. Rong ise peaks tulema kuue aasta pärast.

"Platvorm tuleb 115 meetrit pikk. Meil on ka 210 meetrit pikkasid platvorme, et vastu võtta nii rahvusvahelist reisirongi kui ka kohaliku regionaalselt Elroni rongi," ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm.

"Siin näeme lahendust, kus reisijad saavad üle raudtee minna liftidega kõrgemale ja ülepääsuga. Kuid meil on ka lahendusi, kus olenevalt kohalikust olukorrast on ka tunnelid, kus siis saab alt minna," lisas ta.

Rail Baltic Estonia ehitab rongipeatusi ja raudtteed üheagselt.

"Kui raudtee on valmis, siis on ilusti ka peatus olemas. Mõlemad oleksid kasutuses inimestele antud juhul 2032. aasta lõpuks," ütles Ulm.

"Raudtee paigaldus siia jõuab 2029. aastal ja oleneb, kuidas me graafikud täpselt sätime. Esimene testrong isegi võiks juba 2030. aasta lõpus siin liikuda.

Elronist öeldi, et kuna kohalike rongide uus hange on väljakuuluatamata, siis pole rongide testimise algus teada. 

Põlisel kurtnakal Anna Lutteril on Rail Balticu osas kahetised tunded. Ühest küljest läheb raudtee läbi tema esivanemate maast. Teisest küljest pakub tema sündmus- ja majutuskeskus uper.KUUT peavarju ehitajatele ja kohalikule Rail Balticu objektikontorile. 

Majutuskeskus asub Valve Pormeistri projekteeritud endises linnukasvatuse katsejaama peahoones.

"Tegelikult seda küsimust küsitakse mult päris tihti, et mingi mega hea objekti ostsid poolteist aastat tagasi kindlalt sellepärast, et Rail Baltic siia tuli. Mu ütleks kindlalt mitte sellepärast, vaid sellepärast, et ma olen siin pärit," sõnas Lutter.

Kas uus raudteetaristu muudab piirkonnas nii äri- kui ka elukeskkonna atraktiivsemaks, on keeruline öelda, sest kohalikele meeldib Kurtnale üpris lähedal asuv vana raudtee, ütles Lutter.

Samas ei tohiks alustatut pooleli jätta. 

"Annaks keegi kuskil, et kõik need taristuinvesteeringud ja objektid, mis me oleme teinud kunagi ka vilja kannaks ja see rong siis tulema hakkab," sõnas Lutter.