Rail Balticu trassil käib kibe töö. Ehitajad on seni tegutsenud teadmises, et aastal 2030 peavad seal kihutama rongid. Valitsuse neljapäevane sõnum, et raudtee valmimistähtaega võidakse nihutada neli aastat, teeb Trev2 juhi kurvaks.

"Ehitaja vaates muidugi väga kurb, sest ehitaja on praegu oma ressurssi loonud arvestusega, et turg püsib enam-vähem stabiilsena ja kui tööd ei ole, siis ega me ei suuda inimesi lihtsalt palgal hoida oodates, et võib-olla kunagi aastate pärast leidub neile tööd," sõnas TREV-2 juht Sven Pertens.

Kümnekonna kilomeetri kaugusel on Verston uuristanud raudteetrassi läbi enam kui kümne meetri paksuse paekivi ja valmistub minema läbi soo. Keerulisel maastikul raudteed rajades võib lisaaeg tuua soodsamad lahendused, ütles Verston grupi juht Veiko Veskimäe.

"Ma just käisin projekti kontoris ja küsisin objektijuhi käest, et mis on kõige suurem mure praegu, siis loomulikult ta ütles, et hetkel on autosid puudu," sõnas Veskimäe.

Rail Baltic Estonia hinnangul võiks tähtaegade nihutamine ehitusturgu jahutada ja toetuda rohkem Euroopa Liidu eelarvele.

"Kindlasti pikem ehitusperiood leevendaks seda olukorda, et on võimalik mõistlikuma hinnaga saada kilomeetrid ehitatud," ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm.

Edasilükkamine mõjutaks ka rongide ostmist. Elron valmistab pärast esimese hanke ebaõnnestumist ette uut. Ettevõtte juht Lauri Betlem tahaks, et uued rongid hakkaksid vähemalt Eesti piires sõitma 2030. aastal.

"Mina arvan, et me võiksime selle väljakäidud tähtaja juurde jääda, seda eelkõige just põhjusel, et iga aastaga kogu see projekt muutub järjest kallimaks," ütles Elroni juht Lauri Betlem.

Kuigi Läti ehitustempo ei anna lootust, et aastal 2030 saaks rongiga Iklast kaugemale, võiks kümnendi lõpuks valmis ehitada Tallinn-Pärnu lõigu.

"Tallinn–Pärnu lõik on siis kõige küpsem meil. Ehitus käib põhimõtteliselt kogu ulatuses," sõnas Ulm.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul kaalutakse aga piduri tõmbamist kogu trassil.

"Me vaatame praegu kogu trassi ehituse tempot ümber, mis puudutab siis
nii Tallinn-Pärnu kui ka siis Pärnu-Iklat. Ta annab väga suure kokkuhoiu sellelt, et me saaksime Euroopa Liidu just sellisteks investeeringuteks mõeldud toetust kasutada oluliselt suuremal määral," ütles Leis.