Vikerraadiole intervjuu andnud Madison vastas jaatavalt küsimusele, kas teda on valesti mõistetud. "Tegemist on klapperjahi ja lauspropagandaga minu ja EKRE vastu, et leida mingisugunegi fabritseeritud ettekääne võimuparteidele, miks meid mitte kutsuda koalitsiooniläbirääkimistele," lausus 23-aastane poliitik.

"Hakata tegema lauspropaganda ja laimukampaaniat inimese vastu, kes kirjutas kolm aastat tagasi konstruktiivset juttu erinevate maailmavaadete kohta, on täiesti jabur ja ajuvaba," lisas ta.

Madison rõhutas, et ta mõistis kõikides oma blogipostitustes hukka kõik kuritegelikud tegevused nagu koonduslaagrid ja massimõrvad ning et seda pole kuskil kiidetud.

"Leida nüüd sellest suurt paanikat ja tragöödiat, et kunagi aastal 2012, mil polnud olemas meie erakondagi, ajal, kui ma olin esimese kursuse tudeng ja tavaline noor poiss, kes arutles maailma asjade üle, mida me kõik oleme teinud, leidis ka mingeid positiivseid külgi erinevates ajastutes, on täiesti jaburus, fabritseeritud ja reaalne rünnak meie erakonna ja minu vastu," rääkis noorpoliitik.

Kõik, kes on seda kirjatükki lugenud, saavad tema sõnul väga hästi aru ja tunnistavad fakti, et majanduskasv Natsi-Saksamaal tol ajal toimus.

Samamoodi võib Madisoni sõnul öelda, et on olemas häid külgi igal ajastul. "Ka Nõukogude Eestis. Selle pärast ei saa me inimesele silti külge panna, et ta on nüüd kommunist või bolševist."

Ta soovitas võtta asja konstruktiivselt, targalt ja rahulikult ega pidada nõiajahti selle põhjal, kui keegi ütleb, et mingis ideoloogias oli ka üksikuid positiivseid jooni.

"Mitte ükski riigikord, ükski ajastu ega ideoloogia ei ole sada protsenti must või valge. Nii nagu ka tänapäeva demokraatlikus Eesti vabariigis on ka miinuskülgi. Näiteks see, et võim on tsentraliseeritud, puudub otsene demokraatia. Need on ka miinused, kuid selle eest me nõiajahti ei pea ega ütle, et ta on nüüd demokraatiavastane," selgitas Madison.

Küsimuse peale, mida positiivset võib leida ajaloost Stalini režiimist, vastas Madisson üleskutsega mitte kiita diktaatoreid või teisi mõrvarlikke juhte, kes tõid hukatust ja tapsid tegelikult enda rahvast.

"Ma räägin ajastust ja kontekstist. Paljud inimesed ju nõustuvad sellega, et 1980. aastatel oli tunduvalt vähem allpool vaesuspiiri elavaid lapsi kui praeguse valitsuse juhitavas Eestis on. Tuleb asju vaadata konstruktiivselt," tõi ta näiteks.

Madison ei usu, et just tema ümber puhkenud skandaal jättis EKRE koalitsioonikõnelustelt kõrvale, sest tema hinnangul oli see juba varem otsustatud. "Oli vaja leida ettekääne, et näidata EKRE-t kui äärmuslikku. EKRE on pinnuks silmas kõigile."

Saadud õppetunni kohta lausus Madison hoopis seda, et tänapäeva Eestis on riigikogu liikmete hulgas väga vähe riigimehelikkust, sirgeselgsust, otsejoonelisust.

Ta väitis, et viimase kahe päevaga, mil on tulnud toetusavaldusi nii erakonnale kui ka isiklikult talle, on just seda väljendanud.

"EKRE on alati silma paistnud otsekohesusega, mitte värisemisega. Õppetund ongi see, et alati on meil vaenlased olemas, mis puudutab teatud kindlat parteid. Sellega tuleb harjuda ja osata vastavalt tegutseda."

"Kui keegi arvab, et laimu- ja sopakampaania tõttu peaks reetma oma valijate usalduse ja lahkuma riigikogust, siis täiesti arusaamatu on see, et meil on riigikogus praegu väga palju endisi kompartei tippliikmeid," lisas ta.