Avaliku sõna nõukogu (Julkisen sanan neuvosto (JSN ) ehk Eesti mõistes Pressinõukogu - Toim) alustas aruande koostamist teisipäeval, vahendasid Helsingin Sanomat ja MTV.fi.

JSN-i esimehe Elina Grundströmi sõnul ei ole hoolimata sellest, et üheks osapooleks on peaminister, juhtumi käsitlemises midagi erandlikku.

"Avaliku sõna nõukogu ülesandeks on jälgida ajakirjanduse hea tava järgmist ning kaitsta sõna- ja avaldamisvabadust. Oleme käsitlenud sõnavabaduse piiramist puudutavaid juhtumeid igal aastal," sõnas ta.

Grundströmi sõnul kerkis peaministri isik esile mõnedes rahvusringhäälinguga seotud kaebustes.

"Teema on tulnud esile ka avalikus diskussioonis, seega leidis nõukogu, et meilt soovitakse seisukohavõttu. JNS on olemas selleks, et avada ja täpsustada ajakirjanduse mängureegleid," nentis ta.

Lisaks on nn Terrafame-skandaali asjus tehtud JNS-ile neli avaldust, millest kolm puudutavad Ylet ja üks väljaannet Suomen Kuvalehti.

Uuritakse nii seda, kas vaatluse alla võetud uudistes on kajastatud vastaspoole (näiteks peaminister Sipilä ja Yle peatoimetaja Atte Jääskeläineni) seisukohti kui ka seda, kas uudiseid täpsustades on järgitud ajakirjanduseetika koodeksit. Yle puhul on vaatluse alla võetud ka see, kas Yle tervikuna on rikkunud eetikakoodeksit ja kas Yle juhtkond on piiranud ajakirjanike tegutsemisvabadust Terrafame-teema käsitlemisel.

JNS kavatseb oma seisukoha avalikustada veebruaris.

Soomes sai novembri lõpus alguse skandaal, mis on seotud peaminister Juha Sipilä väidetava katsega rahvusringhäälingu uudistetööd mõjutada. Juhtum viis terava vastasseisuni ajakirjanike ja Yle peatoimetaja Atte Jääskeläineni vahel ning selle tulemusena lahkus toimetusest ka kogenud ajakirjanikke. Tüli tekkis artiklist, mis käsitles Sipilä ja tema lähisugulaste äriasjadest tulenevaid võimalikke vastuolusid ehk seda, et Sipilä sugulastele kuuluv firma Katera Steel sai suure tellimuse riigile kuuluvalt Terrafame kaevanduselt.

Väide, et peaminister on survestanud rahvusringhäälingut ning et Yle juhtkond ja peatoimetaja on ajakirjanike tööd sellel teemal piiranud, on saanud Soome ühiskonnas palju vastukaja ning skandaalile on antud ka kõlavaid nimesid nagu "Yle-kohu" ja "Sipilä-gate". Sipilä ise on kriitika tagasi lükanud ja öelnud, et ka temal on kodanikuna õigus nõuda ajakirjanikelt eksitava informatsiooni korrigeerimist.