Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pressinõukogu tegi Yle suhtes nii tauniva kui ka õigeksmõistva otsuse

Soome rahvusringhääling Yle.
Soome rahvusringhääling Yle. Autor/allikas: Jyrki Lyytikkä/Yle

Soome pressinõukogu tegi neljapäeval kaks otsust, mis puudutasid nn Terrafame skandaali kajastamist Soome rahvusringhäälingus. Ühe otsusega tauniti Yle tegevust, teises otsuses aga mõisteti rahvusringhääling õigeks.

JSN (Julkisen sanan neuvosto ehk Eesti mõistes Pressinõukogu - Toim.) tegi juhtumiga seoses otsused, mis puudutasid kaht kaebust. Kokku on menetluse alla võetud neli hea ajakirjandustava rikkumist puudutavat kaebust, vahendas Yle.

Neljapäeval tehtud esimene otsus puudutas kaebust, mis on seotud uudisega, mille kohaselt sai peaministri sugulastele kuuluv firma Katera Steel umbes poole miljoni euro suuruse tellimuse riigile kuuluvalt Terrafame kaevanduselt.

Yle kohta tehti tauniv otsus lähtudes sellest, et rahvusringhääling tegi pärast peaministri sekkumist uudise täpsustamisel ja teema järgnevas kajastamises tavapärasest erinevaid otsuseid, mis lähtusid Sipilä nägemusest. Pressinõukogu sõnul polnud need sammud ajakirjanduslikult põhjendatud. Tauniva otsuse puhul jagunesid nõukogu hääled võrdselt - 6 poolt ja 6 vastu - ning seega sai määravaks nõukogu esimene hääl.

Soome ajakirjanduseetika koodeksis on kirjas, et ajakirjanik on vastutav eelkõige oma lugejate, kuualajate ja vaatajate ees. "Neil on õigus saada teada, mis ühiskonnas toimub. Informatsiooni sisulist vahendamist puudutavad otsused tuleb langetada ajakirjanduslikest põhjustest lähtudes. Seda otsustuspädevust ei saa mingil tingimusel loovutada toimetusevälistele osapooltele. Ajakirjanikul on õigus ja kohustus tõrjuda survestamist ja meelitamist, millega üritatakse suunata, takistada või piirata informatsiooni vahendamist."

Teises kaebuses oli küsimuseks uudises sisalduva vea parandamine. Pressinõukogu pidi otsustama, kas Yle veebilehel olevat uudist, mis rääkis Sipilä sugulaste seostest Terrafame kaevandusega, on parandatud lähtudes ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtetest.

Selles küsimuses mõisteti Yle õigeks, sest uudises või selle lisades ei olnud sisulisi vigasid, kuigi Yle muutis uudist ja teavitas sellest muutusest viisil, mis polnud tavaga kooskõlas.

Ajakirjanduseetika koodeksi 20. punktis on kirjas, et oluline sisuline viga tuleb pranadada viivitamatult ning nii, et parandamine jõuaks võimalikult laialdaselt valeinfot saanud avalikkuseni. Vea parandamisest tuleb teavitada nii väljaande toimetuse veebilehel kui ka kanalis, kus viga algselt tehti.

Kahe teise kaebuse suhtes langetas pressinõukogu otsused juba veebruari lõpus. Need kaebused puudutasid uudises vastaspoolele sõna andmist - Yle suhtes langetati õigeks mõistev, Suomen Kuvalehti suhtes aga tauniv otsus.

Yle uudistetoimetuse peatoimetaja Atte Jääskeläinen, keda Yle ajakirjanikud on varem süüdistanud toimetuse Sipilä huvides survestamises, tunnistas, et pressinõukogu tauniv otsus on vaieldamatult karm hinnang. Samas rõhutas ta, et tagasi astuda ta ei kavatse ning ka tema südametunnistus olevat puhas.

Pressinõukogu kritiseeris ka peaministri tegevust

Kuigi otsused tehti Yle suhtes, kritiseeris pressinõukogu ka peaminister Sipilä tegevust.

Terrafame uudisest ärritunud Sipilä saatis eelmise aasta novembris kriitilisi e-kirju ja tekstisõnumeid nii peatoimetaja Jääskeläinenile kui ka siis veel Yles töötanud ajakirjanikule Salla Vuorikoskile.

"Võimukandjatel on sarnaselt teistele kodanikele võrdne õigus anda tagasisidet, nõuda parandusi ja ärakuulamist siis, kui neid on avalikkuse ees negatiivses valguses esitatud. Peaministri sõnavabaduse hulka kuulub ka õigus väljendada rahulolematust uudisega ja lausa selle rõhuasetusega," kirjutatakse pressinõukogu avalduses.

Samas leidis pressinõukogu, et Sipilä poolt saadetud sõnumite arv ja toon olid nii erandlikud, et neid sai tõlgendada kui katset survet avaldada. Näiteks ühes teates märkis Sipilä, et tema "usaldus Yle vastu on null". Pressinõukogu arvates on selline sõnum järelemõtlematu, kui pidada silmas Yle positsiooni ja peaministri ametit.

Pressinõukogu tuletas ka meelde, et Sipilä valitsusajal on Yle rahastamist märkimisväärselt vähendatud ning ministrid ja poliitikud on korduvalt seadnud - sageli teravat tooni kasutades - rahvusringhäälingu iseseisvust ja tegevusvõimalusi kahtluse alla.

Sipilä ise kommenteeris pressinõukogu etteheiteid neljapäeva pärastlõunal parlamendis sõna võttes.

"Ma juba novembris avaldasin kahetsust e-kirjade saatmise pärast. See oli viga," märkis ta.

Peaminister püsis samas endiselt seisukohal. et tal oli õigus saada sõna uudises, mille raames esitati tema sõnul "üsna karme väiteid" sugulaste soosimise kohta.

Veebruaris tehtud pressinõukogu otsuse kohaselt oli peaministrit näidatud negatiivses, kuid mitte väga negatiivses valguses. JSN-i hinnangul räägiti uudises peaministri sugulaste äritegevusest suhteliselt neutraalselt ning toodi esile vaatenurki, mille kohaselt pole peaminister olnud nendest asjaoludest teadlik. Samuti rõhutas JSN, et peaministril tuleb oma ametist tulenevalt taluda tavapärasest suuremat kriitilist avalikku tähelepanu.

JSN-i hinnangul oleks Yle tegelikult täitnud kriitika sihtmärgile sõna andmise nõuet ka siis, kui tähelepanu oleks olnud väga negatiivne - nimelt tsiteeriti uudises peaministri kommentaare, mis puudutasid sama teemat, kuid olid antud teisele väljaandele.

Skandaali tõttu lahkus ylest kogenud ajakirjanikke

Soomes sai novembri lõpus alguse skandaal, mis on seotud peaminister Juha Sipilä väidetava katsega rahvusringhäälingu uudistetööd mõjutada. Juhtum viis terava vastasseisuni ajakirjanike ja Yle peatoimetaja Atte Jääskeläineni vahel ning selle tulemusena lahkus toimetusest ka kogenud ajakirjanikke. Tüli tekkis artiklist, mis käsitles Sipilä ja tema lähisugulaste äriasjadest tulenevaid võimalikke vastuolusid ehk seda, et Sipilä sugulastele kuuluv firma Katera Steel sai suure tellimuse riigile kuuluvalt Terrafame kaevanduselt.

Väide, et peaminister on survestanud rahvusringhäälingut ning et Yle juhtkond ja peatoimetaja on ajakirjanike tööd sellel teemal piiranud, on saanud Soome ühiskonnas palju vastukaja ning skandaalile on antud ka kõlavaid nimesid nagu "Yle-kohu" ja "Sipilä-gate". Sipilä ise on kriitika tagasi lükanud ja öelnud, et ka temal on kodanikuna õigus nõuda ajakirjanikelt eksitava informatsiooni korrigeerimist.

Juhtumi tõttu on rahvusringhäälingus endiselt pinged juhtide ning ajakirjanike vahel. Seetõttu otsustasid rahvusringhäälingu juhatus ja vastutavad toimetajad, et Yle ajakirjandusliku otsustusprotsessile tuleb teha välisaudit, mille viib läbi Helsingi Ülikooli haldusõiguse professor Olli Mäenpää. Audit peaks saama valmis maikuuks.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: