Raportis kutsub Mäenpää Yle juhatust üles, et edaspidi pöörataks senisest rohkem tähelepanu ka organisatsiooni ajakirjanduslikule vastutusele, mitte ainult juriidilisele vastutusele. Ehk teisisõnu - vigu üritatakse vältida niivõrd püüdlikult, et seda tehakse mõnikord sõnavabaduse arvelt, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.

Soome rahvusringhäälingu juhatus ja vastutavad toimetajad otsustasid veebruaris, et Yle ajakirjanduslikule otsustusprotsessile tuleb teha välisaudit. Auditi läbiviijaks valiti professor Mäenpää, kes viis selle läbi sõltumatult ning otsustas ise, kuidas ja keda intervjueerides raport valmis teha.

Raporti jaoks on Mäenpää küsitlenud 48 Yle juhti või ajakirjanikku ning uurinud ka valdkonda puudutavaid seadusi ning reegleid.

Yle uudistetöö asjus on Soome avalikkuses kestnud terav vaidlus juba eelmise aasta novembrist. Kõik sai alguse sellest, et keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä saatis Ylele e-kirja riigiettevõtte Terrafame tegevust käsitleva uudise kohta. Sipilä läkitas Yle toimetaja Salla Vuorikoskile ja uudiste peatoimetajale Atte Jääskeläinenile mitu ärritunut sõnumit uudisest, milles Yle kajastas Sipilä sugulaste rolli Terrafamelt tellimuse saanud ettevõttes Katera Steel.

Juhtum viis terava vastasseisuni ajakirjanike ja Yle peatoimetaja Jääskeläineni vahel ning selle tulemusena lahkus toimetusest ka kogenud ajakirjanikke.

Väide, et peaminister on survestanud rahvusringhäälingut ning et Yle juhtkond ja peatoimetaja on ajakirjanike tööd sellel teemal piiranud, on saanud Soome ühiskonnas palju vastukaja ning skandaalile on antud ka kõlavaid nimesid nagu "Yle-kohu" ja "Sipilä-gate". Sipilä ise on kriitika tagasi lükanud ja öelnud, et ka temal on kodanikuna õigus nõuda ajakirjanikelt eksitava informatsiooni korrigeerimist.

JSN (Julkisen sanan neuvosto ehk Eesti mõistes Pressinõukogu - Toim.) tegi juhtumiga seoses Yle suhtes tauniva otsuse, mille kohaselt lasi rahvusringhääling end peaministril survestada.

Ka professor Mäenpää leidis Terrafame-uudise puhul, et erakordsed olid nii Yle suhtes rakendatud surve kui ka see, kuidas Yle uudistetööd organisatsiooni sees juhiti. Eksperdi hinnangul jäi juhtumi puhul ajakirjanduslik vastutus tahaplaanile ning juhtimisel hakati keskenduma detailidele uudise puhul, kus ei olnud olulisi vigu. Seega lõppkokkuvõttes nentis Mäenpää Yle juhid mugandasid end vastavalt välisele survele ning see omakorda õõnestas rahvusringhäälingu usaldusväärsust. Samuti rõhutas Mäenpää raportis, et vastutava toimetaja otsustuspädevus on mõeldud eelkõige sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse tagamiseks.

Kokkuvõtteks soovitas Mäenpää Yle juhatusel analüüsida Terrafame-juhtumit sõnavabaduse vaatenurgast ning võtta arvesse JSN-i otsust.

Yle sõltumatus tuleks panna kirja seadusesse

Mäenpää tunnistas, et survestamiskatsed võivad olla problemaatilised ka siis, kui nendega ei nõustuta. Seetõttu tegi ta ka ettepaneku, et Yle sõltumatus oleks seaduses selgelt kirjas - seadusega tuleks ära keelata nii survestamiskatsed kui ka nendele järele andmine.

Sellisel viisil saaks tema arvates lahti "kohalikust tavast", sest raportit tehes jäi talle mulje, justkui oleks osa survestamiskatsetest justkui tolereeritud ehk et poliitikud üritavad Ylet mõjutada ning ajakirjanikud ei pea neid katseid isegi ebatavalisteks. Poliitikud aga kasutavad ära olukorda, kus rahvusringhäälingut peetakse mingiks "parlamendi raadiojaamaks".

Mäenpää: Yles on probleeme vaid Atte Jääskeläineni juhitud toimetuses

Mäenpää on veendunud Yle uudistetoimetuse juhtimises on olnud tõsiseid puudusi, kuid peatoimetaja Jääskeläineni edaspidise saatuse kohta ta soovitusi või kommentaare ei ajaga, sest need otsused on tema sõnul Yle juhatuse ja nõukogu teha.

"Ma nendin vaid seda, mis intervjuudes välja tuli. Jutt on vaid ühest toimetusest, uudiste- ja päevakajatoimetusest. Kolmes ülejäänud toimetuses neid probleeme ei ilmnenud," sõnas ta.