Maksimarketi, Konsumi ning A&O kauplusi koondava Coopi ostudirektor Oliver Rist ütles ERR-ile, et nii sea- kui veiseliha hinnad on viimasel ajal märgatavalt kasvanud. Seejuures on sealiha hind jõudnud ajaloolise keskmisega võrreldes üsna kõrgele hinnatasemele ning ka veiseliha hind erineb selgelt mullusest.

"Me oleme ühisturul ning sigu tuuakse Eestisse riikidest üle Euroopa. [Liha hinnatõusu puhul] avaldab mõju see, et arenguriigid tarbivad tänasel päeval varasemast palju rohkem," selgitas Rist.

Eriti järsult on aga kallinenud punane kala. "Praegu on kampaaniahind punase kala fileel 15,99 eurot kilogrammi kohta, kuid aasta tagasi oli see 8,99 eurot," ütles Selveri ostudirektor Katrin Riisalu.

Punase kala hinna kõigutamiseks piisab vähesest, sest turul ei ole palju pakkujaid. "Ühest Tšiili kasvandusest käis läbi haigus ning kalad hävitati. Üldiselt kontrollivad maailmaturgu Norra taustaga ettevõtted ning see on ka punase kala hinna kõrgele viinud," rääkis Rist.

Piimakriis sai läbi

Liha ja kala kõrval on märkimisväärselt kerkinud piima ja piimatoodete hinnad. Võrreldes eelmise aasta septembriga on toorpiima hind kerkinud enam kui poole võrra.

Enne seda püsis piima hind madalal Venemaa impordipiirangute tõttu, mis tekitasid nii Eestis kui ka teistes riikides ülepakkumise. Praeguseks on paljud Eesti piimatootjad tegevuse lõpetanud, samas on teised tootjad leidnud uued turud ning ka maailmaturuhinnad kerkivad.

Piimatootjate jaoks tähendab see, et kriis on läbi, kuid kauplustesse on see toonud hinnatõusu. Piima hinnatõus kergitab ka juustu, jogurti, jäätise ja teiste piimatoodete hindu. Rist tõi välja, et piima hinna langedes kasvas erinevate juustutoodete müük, kuid praegu on juust taas märkimisväärselt kallinenud.

Riisalu sõnul jäi piima hinnatõus suuremas osas eelmise aasta lõppu ja käesoleva algusesse. Piim kallines küll järsult - kriisi ajal maksis pakk 35 senti, siis praegu umbes 50 senti -, kuid veebruaris ei ole tema sõnul enam hinnad kerkinud. Ka Risti sõnul on piima hind jõudnud praeguseks sellisele tasemele, millega tootjad elavad kenasti ära.

Rist tõi samas välja, et maiustuste hindu on lisaks piima kallinemisele kergitanud ka suhkru hinnatõus. "Eelmise aasta märtsist alates on suhkru hind ainult tõusnud ja see mõjutab magusatootjaid. Näiteks rääkisime me just Kaleviga, kellele avaldab suurt mõju ka kakaooa hinnatõus."

Kauplusejuhataja: kallinevad väga paljud kaubad

Ühe suurketi kaupluse juhataja ütles ERR-ile, et hinnad on viimase kuu aja jooksul tõusnud 5-10 protsenti paljudes kaubagruppides. "Piimatooted, kondiitritooted, kuivained, makaronid," rääkis juhataja, kes ei soovinud oma nime avaldada, kuna kontserni reeglite kohaselt suhtleb meediaga kindel kõneisik.

Tema sõnul on märgatavalt kallinenud kange alkohol ja õlu. "Näiteks maksis purk üht marki õlut varem 89 senti, kuid nüüd üks euro ja viis senti," rääkis juhataja. Ta lisas, et hiljuti tuli kohtas müügisaalis üht tuttavat, kes loobus viinapudeli ostmisest, leides selle liiga kalli olevat. "Pärast kuulsin temalt, et teises kaupluses oli veel kallim."

Selveri ja Coopi ostujuhid märksid samas, et kondiitritoodete, kuivainete ja õlle hinnad väga kerkinud pole, küll aga on aktsiisitõusu tõttu kerkinud kange alkoholi hinnad. Samas tõdes Riisalu, et kui põhitoiduained kallinevad, tundub tarbijatele, et kõik kaubad kallinevad.

Oliver Risti sõnul ei saa kauplused praegu hindu väga järsult tõsta, kuna tarbijad jälgivad hindu väga tähelepanelikult ning veebiportaalid teevad hinnavõrdlusi. "Hinnasurve on tänasel päeval suurem kui kunagi varem. Me anname pigem oma marginaali ära," kinnitas ta.

Statistikaameti andmeil kallinesid toidukaubad jaanuaris 3,7 protsenti ning toit oli kütuste kõrval üks olulisemaid tarbijahinnaindeksi kergitajaid.