Kaubad olid 2016. aasta märtsiga võrreldes 3,2 protsenti ja teenused 2,1 protsenti kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 5,9 protsenti ning vabalt kujunevad hinnad kaks protsenti.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 19 protsenti ja bensiin 18,5 protsenti kallim.

Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka toidu ja mittealkohoolsete jookide neljaprotsendisel kallinemisel, millest piim, piimatooted ja munad andsid kaks seitsmendikku ning suhkur ja kondiitritooted ning kala ja kalatooted veel kumbki ühe seitsmendiku. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud kartul 25 protsenti, värske kala 24 protsenti ja suhkur 20 protsenti.

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeks 0,3 protsenti kõrgemal tasemel. Suurimaks mõjutajaks oli toidu ja mittealkohoolsete jookide üheprotsendiline kallinemine, millest üle poole andsid köögivilja 3,4 protsendine ja puuvilja 3,3 protsendine hinnatõus.

Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite talviste soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 3,8 protsendine odavnemine.

 Vitsur: inimeste elustandard halvenema ei peaks

 Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur hindab kujunenud tarbijahinnaindeksit ootuspäraseks.

"Üldiselt see hinnatõus võrreldes möödunud aastaga langeb kokku sellega, mida on prognoosinud kõik. Kõige suuremad tõusjad on need, kus aktsiisid on suurenenud, ja kahjuks ka toiduained. Piima ja kala kallinemine ei ole olnud uudiseks juba tükk aega," tõdes Vitsur.

Sama suurt hinnakasvu Vitsur edaspidiseks ei prognoosi, samas võivad poliitilised sündmused kohati kaardid segi lüüa. 

"Kuivõrd möödunud aastal neid aktsiise sellisel tasemel ei olnud, siis need kaks gruppi jäävadki sellele tasemele ja nad jäävad sinna mõneks ajaks. Mida muidugi toiduained teevad, seda on raske ennustada ja päris kindel ei või olla ka nafta hinna suhtes – eile tuli jälle Lähis-Idast rahutuid uudiseid. Kui aasta lõpus võis arvata, et nafta hind võib stabiilseks jääda, siis nüüd võib seda loota, aga kindlalt väita ei saa," viitas Vitsur Süürias eskaleerunud sündmustele.

 Inimeste rahaline seis majanduseksperdi hinnangul kokkuvõttes halvenema ei peaks, ehkki kiiret sissetulekute tõusu ka enam oodata pole.

"Ma arvan, et inimeste nominaalsissetulek kasvab kiiremini kui see 2,5-3 protsendi vahele jääv hinnatõus. Inimeste elustandard halvenema ei peaks, kuid ta kindlasti nii palju ei parane kui möödunud paaril aastal, kui inflatsioon oli väga madal."

Euroala hinnakasv aeglustus

Eesti Panga teatel aeglustus euroala keskmine hinnakasv märtsis kahelt protsendilt 1,5 protsendini, sealhulgas madalama alusinflatsiooni määra tõttu.

"Alusinflatsioon on rahapoliitika tegemisel oluline näitaja, sest seda vaadatakse koos majanduse teiste võtmenäitajatega. Euroala alusinflatsioon, milles ei ole arvestatud volatiilseid energia ja toiduainete hindu, aeglustus peamiselt tööstuskaupade tõttu. Tööstuskaubad odavnesid mitmes euroala suuremas riigis edasi hoolimata asjaolust, et toorainete ja tootmises kasutatavate vahetarbekaupade hinnatase on aastaga tõusnud. Kuna alusinflatsioon oleneb majanduse aktiivsusest ja küsitlusandmed ehk baromeetrid viitavad euroala majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele, võib eeldada, et alusinflatsioon aasta jooksul kiireneb," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Eesti ja euroala inflatsioon. Allikad: statistikaamet, Eurostat. Autor: Eesti Pank.