Ministrite sõnul tahab Eesti hübriidohtude keskuse töös osaleda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti ei andnud teisipäeval allkirja hübriidohtude vastase keskuse loomiseks, kuid kaitseministri Margus Tsahkna ja välisministri Sven Mikseri sõnul on siiski soov keskuse töös osaleda.

Teisipäeval andsid kaheksa Euroopa Liidu ja NATO liikmesriiki Helsingis allkirjad uue Euroopa hübriidohtude vastase kompetentsikeskuse loomiseks. Eestit, kellest varasemalt räägiti ka kui ühest kompetentsikeskuse asutajaliikmest, allakirjutanute hulgas ei olnud. Eestit ei nimetatud kolmapäevasel tseremoonial ka nende riikide hulgas, kes liituvad lähiajal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Prantsusmaa, Norra ja Hispaania on meid informeerinud, et nemad liituvad organisatsiooniga lähiajal," ütles Soome Euroopa Liidu asjade aseminister, keskuse juhatuse esimees Jori Arvonen.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori Kristjan Priki sõnul ei olnud Eesti veel valmis allkirja andma.

"See ei tähenda seda, et Eesti oleks otsustanud, et me ei ühine selle keskusega. Samas ma ei saa öelda, et oleks otsus tänaseks ka tehtud, et me ühineme," lisas ta.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt pole valitsuses liitumise osas selget seisukohta ning sellest tulenevalt pole ka raha. Esialgne osalustasu on 60 000 eurot, millele lisanduvad püsikulud. Keskuse aastaeelarve on 1,5 miljonit eurot, millest pool tuleb liikmemaksudest ja teine pool jääb võõrustajariigi Soome kanda.

"Tegemist ei ole olnud kindlasti mingisuguse alt ära hüppamise või poliitilise signaali saatmisega või ei saa keegi öelda, et meid ei huvita see valdkond. Me oleme osalisriikidena Eestis, Lätis ja Leedus paiknevates NATO oivakeskustes, mis ongi justkui selliste hübriidsete ohtudega tegelevad /.../. Küsimus on selles, kuidas me saame oma liikmelisuse erinevates formaatides teha selliselt, et igal pool me ka päriselt panustada suudame ja seda pikaealiselt," selgitas Prikk.

Kaitseminister Margus Tsahkna kinnitas, et Eesti tahab keskuse töös osaleda. Samas ei tohiks tema hinnangul kujuneda välja uut arusaama sõjast.

"Kuna me oleme ka Venemaa piiririik ning NATO ja Euroopa Liidu piiri peal, siis me kindlasti tahame osaleda selles töös. Teistpidi vaadatuna, kindlasti ei tohi kujuneda välja mingit uut arusaama sellest, mis on sõda. Sõda on sõda ja kui on mingit territooriumi või riigikorda rünnatud või ohustatud, siis tuleb väga selgelt reageerida, näiteks NATO liikmesriigina, näitamaks, et artikkel 5 töötab, et ei tekiks mingit uut arusaama, et ei olegi nagu pärissõda, on hübriidsõda," rääkis Tsahkna.

Rahataotlus järgmise aasta eelarve osas on välisministeeriumi poolt siiski tehtud.

"Töötame ja analüüsime. Eks seda, millist ressurssi on meil panna sellesse olulisse teemasse, ka läbi osaluse Soomes paiknevas oivakeskuses, peavad eeskätt otsustama kaitseministeerium ja riigikantselei. Välisministeeriumi seisukohast on osalemine selles projektis ja ka teema olulisuse markeerimine kindlasti tähtis," ütles välisminister Sven Mikser.

Helsingis paikneva kompetentsikeskuse ülesanne on tugevdada liikmesriikide vastupanuvõimet hübriidohtudele ning tõsta selleteemalist teadlikkust.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: