Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi sõnul ei olnud 2007. aasta küberründed tehnoloogiliselt kuigi keerukad, kuid mastaapsuse ja koordineerituse poolest olid need omas ajas erakordsed.

"Praegune küberohtude olukorrapilt on tehnoloogia arengust ja poliitilisest keskkonnast tingituna märksa kirjum ja keerukam. RIA-l ja meie partneritel tuleb igapäevaselt kokku puutuda üha keerukamate infosüsteemidega, mastaapsemate rünnetega ja rünnatavate platvormide mitmekesisusega ning üha sagedamini ka mugavust ja lihtsust nõudva kasutajaga. Elame ajastul, mil küberkuritegevus on kuriteo toimepanekuks kõige turvalisem viis, mistõttu küberkuritegevus ületab tänaseks kohati füüsilise kuritegevuse mahtusid. Küberründed on kujunenud ka sõjaliste konfliktide lahutamatuks osaks," ütles CERT-EE juht Mägi.

"Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on Eesti valmidus küberkriisidega tegeleda kindlasti oluliselt suurem. Oleme loonud rünnete tuvastamise ja kaitsesüsteeme, harjutanud koostööd nii avalike kui eraõiguslike asutustega, oluliselt panustanud tavakasutajate teadlikkuse tõusu ning osaleme mahukas rahvusvahelises koostöös, ikka selleks, et kriisiolukordades paremini toime tulla," lisas Mägi.

2007. aasta sündmused olid Eesti küberturvalisuse arengus olulise tähtsusega, aidates kaasa küberriskide teadvustamisele ja turvameetmete tõhustamisele kogu maailmas, nii riikide kui rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil. Pärast toonaseid sündmusi tekkis rahvusvaheline kujund Eestist kui küberriigist.

27. aprillist kuni 18. maini 2007 tabasid Eesti veebilehti ulatuslikud teenusetõkestusründed (DDoS). Ründed algasid riigisektorist, rünnati näiteks riigiportaali eesti.ee ja valitsuse, presidendi, riigikogu ning välis- ja kaitseministeeriumi kodulehekülgi. Hiljem lisandusid ründed haridussektori, meediaväljaannete ja erasektori veebilehtede vastu. Rünnete tõhusale tõrjumisele aitas kaasa Eesti IT-kogukonna hea koostöö ja välispartnerite toetus.