Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv ütles, et segadust on olnud palju ja tuleval aastal saab ilmselt päris palju nalja, sest otsused puudutavad lisaks ettevõtjatele ka tavakodanike rahakotti.

"Kui järgmisel aastal läheb tuludeklaratsiooni esitamiseks, jõuab enamusele kohale, mis siis tegelikult juhtuma hakkab. Nii mõnigi inimene peab hakkama juurde maksma," lausus ta.

ERRi ajakirjanik Merilin Pärli viitas Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku sõnadele, et valitsus ei esitlenud mitte dokumenti, vaid pressiteadet.

"Tabelit pole ju esitatud ja olulisemad on need read, mida ei ole veel välja öeldud ning mis hakkavad meie elu ja majandust järgmistel aastatel kujundama," sõnas ta. "Kahtlemata mõjutab see meie kõigi rahakotti, ehkki kui madalapalgalised saavad rohkem raha kätte, siis teise käega võetakse raha sealt rahakotist jälle välja, nii et summa summarum hea, kui nulli jääb".

Pärli märkis, et kui vaadata, mille arvelt kulutustele katet saadakse, siis nähakse ette suurt majanduskasvu, aga keegi ei saa täpselt aru, kust see tulema peaks.

"Natuke soovunelma järgi tehtud strateegia. Kuidas laekumine tuleb, on natuke veel hookus-pookus," nentis ta.

Korv lisas, et otsused, mis hakkavad juba ette ära kulutama kuskilt tulemas olevat raha, ei ole head.

Saatejuht Taavi Eilat tõi välja, et taristuinvesteeringutesse suunatav 135 miljonit eurot on täiesti tundmatu maa ning majandusministeerium eesotsas minister Kadri Simsoniga on keeldunud täpsustustest, enne kui asjad ei ole valitsuskabinetti jõudnud.

Pärli oli temaga nõus, märkides, et see ongi selle valitsuse kõige iseloomulikum joon - igasugusest eelnevast diskussioonist hoidutakse, kuni asjal on tempel peal.

Rääkides peaminister Jüri Ratasest ja tema põiklevatest vastustest eelarvestrateegia kokku leppimise järel "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, kus temalt päriti hinnangut Aleksei Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmisele, ütles Korv, et kui mõelda varasemate peaministrite, näiteks Andrus Ansipi peale, ei meenu ühtki korda, kui ta oleks peaministri ja Reformierakonna esimehena hakanud üht või teist rolli tõrjuma.

"Jüri Ratas on mitu korda pidanud tegema valikuid, kus avalikkus on temast oodanud mingit kindlameelsust," meenutas ta. "Nüüd oleme olukorras, kus see asi on võib-olla kõige tõsisem".

Korvi hinnangul on näha, et peaministri loosung Eesti poliitilise kultuuri muutmise kohta on kahepalgeline, kui vaadata, mis toimub Tallinna linna tasandil ja kuidas eri valijarühmadele esitatakse süsteemselt täiesti erinevaid sõnumeid. "Ma ei näe, et kuidagi kuskilt tuleks muutust," tõdes ajakirjanik.

Kogu "Rahva teenrite" saadet saab kuulata siit.