Sõerd rääkis ERRile, et kolmapäeval valitsuse kokku lepitud järgmise nelja aasta eelarvestrateegia põhijooned andis rahandusministeeriumi nädal tagasi avaldatud majandusprognoos. See näitas ligi 400 miljoni euro suurust miinust ning defitsiidi raamidesse saamiseks olid ette nähtud lisameetmed summas 214 miljonit eurot.

Strateegia kokku leppimisel tuli aga juurde täiendavaid kulusid, millest suurima osa moodustab tervishoiu lisaraha ning väiksemad summad teadus- ja aendustegevuse ja suurinvestorite toetuseks. Ära jäeti automaks ning pangamaks kujundati Sõerdi hinnangul ümber klassikaliseks ettevõetete tulumaksuks krediidiasutustele.

"Ehk mida me näeme tegelikult: kulusid, mida ei olnud prognoosis arvestatud, tuli juurde, ja tulusid, millega oli arvestatud, läks maha," ütles Sõerd.

Tema hinnangul on kogu Ratase valitsuse aetav eelarvepoliitika täiesti jätkusuutmatu ning tähendab eelarve järjest suuremasse defitsiiti viimist, millest on ülikeeruline, kui mitte võimatu välja tulla.

Endine rahandusminister tõi näitena Soome, kus defitsiidi ja võlakoormuse vähendamiseks oli pikk programm, kuid ikkagi ei suudetud aastate kaupa eesmärke täita.

"Meil on sinna muidugi veel pikk tee minna, aga defitsiit hakkab süvenema ja pole juttugi, et me lähiaastatel tagasi tasakaalu jõuame," usub Sõerd.

Samuti leiab ta, et olukorras, kus majandus on pöördunud kasvule ja maksutulude kasvu võib pidada väga heaks, on eelarve defitsiiti laskmine igal juhul vastutustundetu.

Lisaks eksitab defitsiidi põhjendamine investeeringuprogrammiga tema hinnangul avalikkust, sest investeeringutemahu kasvu vaadates võib näha, et neis ei ole mingisugust edasiminekut ega suuna- või poliitikamuutust.

"Peaminister ütles infotunnis, et et järgmisel aastal on investeeringuid kokku 1,4 miljardit, mida on läbi aegade kõige rohkem. Aga ka eelarvemaht on läbi aegade kõige suurem ehk investeeringute dünaamika on kooskõlas eelarvemahu kasvuga ja tegelikult suuresti investeeringute kasvule avaldab mõju ELi vahendite järjest aktiivsem kasutuselevõtt, sest järgmistel aastatel on perioodi 2014-2020 ELi raha kasutuselevõtu kõrgaeg," selgitas Sõerd.

"160 miljonit, mis investeeringutele juurde tuleb, on täiesti tavapärane juurdekasv. Defitsiit kasvab palju kiiremini, kui tuleb juurde investeeringuid, mis tähendab seda, et defitsiit ei teki mitte investeeringute tõttu, vaid jooksvate ja püsikulude tõttu. Ka see sama ravikindlustuse täiendav raha on ju püsikulu, mis hakkab järgmistel aastatel kasvama," tõi ta välja.

Samuti on Sõerdi sõnul püsikuluks, mis aastast aastasse korduvad ja kasvama hakkavad, ka maksumuudatused, näiteks paljudest astmetest koosnev maksuvaba miinimum.

"Defitsiidi põhjendamine ühekordse investeeringuprogrammiga on absoluutselt eksitav, sellest peaksid inimesed aru saama," rõhutas ta.

Selliselt tegutsedes kulutseb Ratase valitsus Sõerdi sõnul kõigepealt ära olemasolevad reservid. Ta märkis, et kui töötukassa ja kohalike omavalitsuste reservid on viimastel aastatel veidi kasvanud, siis keskvalitsuse reservid on kahanenud.

"Ega defitsiidi rahastamiseks rohkem võimalusi polegi kui olemasolevad reservid ja laenud. Ja on üsna selge, et see tähendab üle jõu elamist ja tuleviku arvel elamist sisuliselt. See on kõige ehtsam võlgu elamine tuleviku arvel," tõdes Sõerd.