Strateegiadokumendi kohaselt plaanib valitsus eelolevail aastail sadu miljoneid eurosid suunata nii maanteede remonti, Rail Balticu arendusse kui paljudesse teistesse projektidesse.

Raha selleks saadakse mitmetest meetmetest. Kõige suurema panuse riigi tuludesse peaks andma ettevõtete tulumaks koos pankadele kehtestatava avansilise tulumaksuga ning kasumite maksuvabalt välja viimise piiranguga - nelja aastaga 345 miljonit eurot.

Lisadividendid peaksid nelja aasta jooksul tooma riigile kokku 92 miljonit eurot, 68 miljonit eurot on aga kavandatud saada teekasutustasudest.

Magustatud jookidele kehtestatavast maksust ehk niinimetatud suhkrumaksust loodetav tulu on nelja aasta jooksul kokku 65 miljonit eurot, pakendiaktsiisi reformist aga 60 miljonit eurot.

Lisaraha loodetakse ka sissetulekutest sõltuvatest trahvidest, mille kehtestamine on ette nähtud koalitsioonileppes.

Aastas kuni 10 miljonit eurot tulu tooma peaks ka kütuse reaalaja kontrollmeede. Rahandusministeeriumi teatel on selle meetme loomiseks valmimas seaduseelnõu, mis puudutab infosüsteemi ehk kütuse e-keskkonna loomist, milles sisaldub reaalaja info kütuse liikumistest ja ladustamisest Eestis.

"Kütusemüüjad sisestavad e-keskkonda kõik kütuse müügitehingud ning veo ja ladustamisega seotud andmed. Ladudes ladustatava kütuse kohta esitavad või edastavad X-tee kaudu laopidajad e-keskkonda andmed kohe pärast seda, kui need on laoarvestusse kantud. Pärast e-keskkonna loomist muutub võimatuks teadmata päritoluga kütuse müük sellisel viisil nagu praegu," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

42 miljonit eurot on prognoositud nelja aasta jooksul laekuma vanemahüvitise süsteemi muudatustest, 28 miljonit aga firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamisest.