Valitsus leppis kokku valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgiga kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKP-st. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu.

Kokkuleppe järgi suunatakse tervishoiu parendamisse järgmise nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot lisaraha. Lisaks kahele protsendile SKT-st antakse järgnevatel aastatel kaitseinvesteeringuteks täiendavalt 60 miljonit eurot, mille eest ostetakse lahingumoona. Lisaraha on kavandatud taristuinvesteeringuteks ja näiteks kasvab ka ühistranspordi toetamiseks mõeldud summa.

Põhivaidlus oli tervishoiu jätkusuutliku rahastamise osas, tunnistas peaminister Jüri Ratas "Aktuaalsele kaamerale", rõhutades, et valitsus ei ela tulevaste põlvede arvelt.

"Me kindlasti ei jaga ühtegi senti, mida täna ei ole olemas," kinnitas Ratas. "Me saame teha ainult kulutusi, millel on reaalne kate," kommenteeris peaminister küsimust, ega eelarvet plaanitud defitsiiti ei lasta. Lõpuks tunnistas Ratas, et järgmisel kahel aastal lastakse eelarve kogunenud reservi arvelt siiski 0,5-protsendisesse defitsiiti ning sellele järgneval aastal 0,3-protsendisesse defitsiiti.

Sester: hinnasilti ei ole

Peaminister jättis täpsustamata, mille arvelt tervishoidu 215 miljonit eurot lisaraha leiti.

Rahandusminister Sven Sester selgitas ERR.ee-le, et riigi eelarvestrateegias ei ole tulud otseselt indekseeritud kuludega ja vastupidi ehk konkreetsele kuluallikale konkreetset katteallikat taha ei kirjutata.

"Ei ole konkreetset hinnasilti. Võiksime ka küsida, mille arvelt tuleb Sisekaitsekaadeemia Narva viimine või mille arvelt tuleb avaliku sektori palgakasv. Me ei saa ütelda, et see tuleb seoses sellega, et magusate jookide maksustamine kutsutakse ellu, neil ei ole võrdusmärki," näitlikustas Sester. "Tallinna Sadama IPO on vaid näide ühekordse tuluna, mida saab kasutada võimaliku kaasfinantseerimisena muuhulgas tervishoiu rahastamisel."

Sester rõhutas, et valitsus lähtus oma maksupoliitilisi otsuseid tehes põhimõttest, et rahateenimisega seotud makse vähendatakse ja tarbimisega seotud makse tõstetakse.

Päästjate palgafond pisut kasvab

Lisaks koalitsioonilepingus lubatud õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusule sündis kolmapäeval kokkulepe tõsta politseinike ja päästjate ning sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi 3,5 protsendi võrra.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on valitsuse maksupoliitika tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks. “Muudatused maksupoliitikas teevad maksustruktuuri majanduskasvu suhtes sõbralikumaks: vähenevad maksud sissetulekutelt ja kasvavad maksud tarbimisele,” ütles Sester.

Automaks jääb ära

Valitsusliidu moodustamisel 2016. aasta novembris kokkulepitud maksumuudatuste seas oli sõiduautodele ühekordse registreerimislõivu kehtestamine. Riigieelarve strateegia arutamisel leppis valitsusliit kokku, et varem kavas olnud sõiduautode registreerimislõivu ei kehtestata.

"Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimismaksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust. Kuna järgmiste aastate riigieelarved on võimalik kokku panna ilma seda uut maksu kehtestamata, siis on mõistlik sellest loobuda," ütles Sester.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul eraldatakse tervishoiule järgmise nelja aasta jooksul lisaraha 215 miljonit eurot. „Valitsus otsustas hakata täiendavalt tervishoidu panustama mittetöötavate pensionäride eest. Tegemist on kahtlemata selle valitsuse ühe olulisima otsusega, kuna see lahendab tervishoiusüsteemi pikalt vaevanud alarahastatuse probleemi,“ rõhutas ta.

Haigekassa saab täiendust

„Aastaks 2022 kasvab haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob haigekassasse täiendavalt ligi 100 miljonit eurot. Seejuures juba järgmisel aastal eraldatakse tervishoiule 37 miljonit eurot lisaraha. Täiendavad vahendeid kasutatakse ravijärjekordade lühendamiseks, mis tagab teenuse kiirema kättesaadavuse Eesti inimestele,“ selgitas Ossinovski.

Ühtlasi hakkab haigekassa sama ajavahemiku sees järk-järgult korraldama seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid, nagu kiirabi ning HIV-i ja narkomaania ravi ja ennetus.

Majanduskasvu edendamiseks otsustas valitsus eraldada täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmile. Tervikuna ei vähene valdkonna rahastus suhtena SKP-st.

2018. aastal jätkatakse ka suurinvestori toetuse meetmega, mille jaoks on ette nähtud kolm miljonit eurot. Põllumajandustootjatele on ette nähtud rahastus uute eksporditurgude avamisega seotud tegevusteks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas otsustas valitsus suurendada e-residentsuse programmi rahastust nelja aasta peale kokku 1,36 miljoni euro võrra, et oleks võimalik vastu võtta praegusest rohkem taotlusi ja nende menetlust kiirendada.

Valitsuses saavutatud kokkuleppe põhjal valmiva riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitab valitsus oma 27. aprilli istungil. Strateegia seob valdkondlike arengukavade eesmärgid võimalustega neid rahastada, tuginedes rahandusministeeriumi makromajanduse ja riigi rahanduse prognoosile.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisele tänavu sügisel.

"Olen rahul. Automaksu ei tule ja pangalõivu samuti mitte. Tervishoiu jätkusuutlikkusse suunatakse järgmise nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot lisaraha. Riigieelarve strateegia on koos. Ettevõtjad peaksid olema rõõmsad ja inimesed tundma end tervise küsimustes kindlamalt. Kõva töö ning tunnustus partneritele!" kirjutas IRL-i esimees, kaitseminister Margus Tsahkna vahetult pärast arutelu lõppu sotsiaalmeedias.

Suhkrumaks jääb

RES läbirääkimiste raames leppis valitsus kokku magustatud jookide maksustamise määrad. Maksustamise eesmärk on suunata tarbijat kasutama tervislikumaid jooke ja mõjutada magustatud jookide tootjaid vähendama toodete retseptides suhkrut.

Valitsus soovib naturaalsed mahlad jätta maksustamise alt välja ja esitab riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile.

Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide maksumäärad on kaheastmelised.

Maksumäärad magustatud joogile on:

0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5 g (k.a) kuni 8 g / 100 ml kohta; 0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml; 0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet. Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml sisaldav jook, maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot 1 l.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse magusamate jookide maksumäära ajatamist. Ajatatud määrad on sellised:

2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam; 2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam; 2020. a 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.

Kaitsekulutused ja investeeringud taristusse kasvavad

Lisaks kahele protsendile SKT-st antakse järgnevatel aastatel kaitseinvesteeringuteks täiendavalt 60 miljonit eurot, mille eest ostetakse lahingumoona.

Valitsuskabinet näeb  järgmisel aastal ette ka 45 miljonit eurot lisaraha taristuinvesteeringuteks.

Kokku kasvavad transpordiinvesteeringud ja ühistranspordi dotatsioon tuleval aastal võrreldes tänavusega ligi 70 miljoni euro võrra.

"Pean RES-i läbirääkimiste tähtsaimaks saavutuseks täiendavaid taristuinvesteeringuid, mille suuruseks on eeloleva kolmeaastase perioodi jooksul 135 miljonit eurot ehk 45 miljonit eurot aastas. Selline lisasüst aitab meil Tallinna ja Tartu vahelise maantee ehitamise kõrval ära teha mitmeid teisi suuri ja kaua oodatud projekte,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

„Arvestades, et Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab täiendav investeering kaasa meie eesmärgi täitmisele, milleks on Eesti majanduse madalseisust välja toomine,“ lisas Simson.

Ühistranspordi dotatsioon kasvab uuel aastal tänavuselt 70 miljonit eurolt ligi 92 miljoni euroni, millest Elronile läheb 34,1 maakondlikele bussiliinidele 34,8 ja laeva ning lennuki dotatsiooniks 22,8 miljonit eurot.

RES näeb ministri sõnul ette võimalust vähendada elektrointensiivsetele suurtarbijatele elektriaktsiisi miinimumtasemele, mis motiveerib ettevõtteid senisest enam investeerima ja täiendavaid töökohti looma. Ministri hinnangul näitab seesugune samm ettevõtjatele, et riik arvestab ettevõtjatega ning toetab parema ettevõtluskeskkonna loomist. Aktsiisiseaduse ettevalmistamisega tegeletakse eesmärgiga jõustada see alates 2018. aastast.

Lisaks MKM-i valdkondadele tõi minister veel välja positiivse lõpptulemuse haigekassa rahastamises. Tema sõnul on tegemist pikaajalise lahendusega, mis kohustab ka järgmisi valitsusi tervishoidu varasemast enam panustama.

„Riigieelarve strateegia läbirääkimised näitavad, et tänaseks ligikaudu 150 päeva ametis olnud kolmikkoalitsiooni töö kulgeb konstruktiivselt ning julgetakse langetada otsuseid, mis aitaksid kaasa pikalt vindunud probleemide lahendamisele,“ lausus Simson.