Sester: valitsus kasutab varasemaid ülejääke, mitte ei ela tuleviku arvelt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Rahandusminister Sven Sester ütles vastuseks kriitikale, et valitsus kasutab ära eelmiste valitsuste kogutud reservid ja jätab tulevastele riigi tüürijatele ülesande eelarve tagasi tasakaalu viia, et praegu ei elata tuleviku arvelt, vaid kasutatakse eelmiste perioodide ülejääki.

Valitsus kinnitas neljapäeval eelarvestrateegia, mille kohaselt on eelarve lähiaastail defitsiidis. Strateegia lubab lasta eelarve miinusesse, lasta käiku kogutud reservid või võtta laenu.

"Nii võlakiri, laen kui ka reservid on finantsvahendid mingi eesmärgi täitmiseks ja kui see vajadus peaks tekkima, siis valitsus võtab vastu otsuse, kas kasutab olemasolevaid reserve, võtab laenu või väljastab võlakirju," rääkis Sester "Aktuaalsele kaamerale".

Reservide kasutuselevõttu põhjendades ütles ta, et küsimus on selles, kas oleme Eestis oma potentsiaali saavutanud ja kas rahuldume ühe-kaheprotsendilise majanduskasvuga.

"Meil on täna sisemajanduse kogutoodang sellisel tasemel, mida meilt ei eeldata, meilt eeldatakse vähe kõrgemat taset, mis tähendab omakorda seda, et meie sisemajanduse koguprodukti lõhe on negatiivne. Ja see tähendab, et me peame stimuleerima majandust," sõnas minister.

Valitsuse hinnangul tuleb Eesti majanduskasvu potentsiaali jõuga tagant tõugata. Majandusekspertidest koosneva eelarvenõukogu ei ole selle hinnanguga nõus.

Nõukogu esimees Raul Eamets ütles, et meie pikaaegne mure on palkade tootlikkusest kiirem kasv, mis tähendab majanduse konkurentsivõime alanemist ja väga paljude töökohtade kadumist. See omakorda toob juurde sotsiaalseid probleeme.

Eelarvenõukogu hinnangul kujuneb eelarve struktuurne puudujääk plaanitust suuremaks ning kavandatud maksud ei pruugi loodetud mahus laekuda.

"Meie arvates on need riskid suhteliselt suured, et kõik ei pruugi nii hästi minna nagu planeeritakse," nentis Eamets.

Sester ütles Eametsa kriitikat kommenteerides, et hinnangud Eesti potentsiaalile on erinevad, kuid näiteks OECD on selgelt öelnud, et me ei ole veel oma potentsiaali saavutanud, mis omakorda tingibki stimuleerimisvajaduse.

"Küsimus on tegelikult selles, kas tänased tegevused, mida me teeme, et suurendada investeeringuid, aitavad kaasa majanduskasvule. Raha ei tule seina seest, raha tuleb ikkagi sellest, kui majandus elavneb," lausus rahandusminister.

Ta rõhutas, et majandust on vaja kasvatada ning oma positsioonid tuleb üle vaadata. Sesteri kinnitusel ei tegutse valitsus tulevaste põlvede arvelt, vaid eelmiste perioodide ülejääkide arvelt.

"See ei ole igavesti lõputu 0,5 või üks protsent miinust. Ei, kui meil ülejääki ei ole, siis meil ei ole ka midagi kasutusele võtta," lausus ta.

Küsimusele, kuidas Isamaa ja Res Publica Liit, kes seni on olnud tasakaalus eelarve eestkõneleja, oma valijatele praeguseid otsuseid põhjendab, vastas Sester, et jätkatakse tasakaalus eelarvega.

"Kumulatiivne paindlikkus peab olema. /.../ Kui paindlikkus on tagatud, siis see on kõige tähtsam. Aastatevaheline tasakaal peab säilima, see on selgelt IRLi positsioon," nentis minister.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: