Tema sõnul on NATO ees arutlusel kaks peamist teemat - jõupingutuste suurendamine terrorismivastases võitluses ja riikide kanda oleva koorma õiglane jaotus.

"Täna võetakse vastu tegevuskava," ütles Stoltenberg seoses jõupingutuste suurendamisega. "See saadab tugeva poliitilise sõnumi NATO pühendumusest terrorismivastases võitluses ning aitab ka parandada koalitsiooni-sisest koordineerimisvõimet."

Stoltenberg rõhutas, et see ei tähenda NATO osalemist lahingutegevuses ISIS-e ning teiste Süürias ja Iraagis tegutsevate islamistlike terrorirühmituste vastu.

Ta märkis, et ühtlasi luuakse NATO peakorteri juurde Brüsselis uus terrorismivastase võitluse koordineerimisega tegelev luureosakond, mille ülesanne on parandada teabevahetust alliansi liikmesriikide vahel.

Luureosakond hakkab keskenduma niinimetatud võõrvõitlejatele, kes reisivad Euroopast nii Iraaki kui Süüriasse, et seal kas äärmuslasi ise välja õpetada või nendega koos võidelda.

Riikide õiglase koorma jaotuse koha pealt ütles Stoltenberg, et kohtumisel püütakse leida lahendusi, kuidas ja milliste vahenditega täita antud lubadusi.

Tema sõnul lubasid 2014. aastal kõik liitlased senisest rohkem kulutada ja lähima kümnendi jooksul tõsta kaitsekulutuste taset kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

NATO liidrite kohtumisest võtab osa ka USA president Donald Trump, kes on nimetanud NATO-t iganenuks, kuna allianss ei keskendu islamistliku terrorismi ohule.

USA president ütles kolmapäeva õhtul Brüsselisse jõudes, et Manchesteri ohvriterohke pommiplahvatus näitab taas, kui tõsine on terrorismioht, ja rõhutas, et võitlus terroriga tuleb võita.

"Venemaa on alati NATO päevakorras"

Stoltenberg tippkohtumise avasõnades ka seda, et Venemaa on alati alliansi päevakorras.

"Venemaa on alati NATO päevakorras, seda teemat arutatakse ka täna," ütles Stoltenberg. "Üks põhjuseid, miks me suurendame kulutusi, on vastus Venemaa agressiivsele käitumisele."

Tema sõnul vajab allianss Venemaa küsimuses ühtviisi nii "usutavat kaitset kui dialoogi".

Montenegro liitub NATO-ga juunis

Stoltenbergi sõnul saab Montenegrost juuni algul ametlikult NATO 29. liige.

"See näitab, et NATO uks on lahti," ütles Stoltenberg enne NATO tippkohtumist, millest võtab osa ka Montengero peaminister Duško Marković.

"Ma tervitan peaministrit täna siin, aga ma olen kohal ka siis, kui alliansiga ühinemise dokumendid Washingtonis sisse antakse," ütles Stoltenberg.

NATO ametnikud kinnitasid, et Stoltenberg viibib Washingtonis 5. juunil, kui Montenegro esitab liitumisdokumendid ametlikult USA senatile, mis on NATO aluslepingu haldaja.

Venemaa on Montengero NATO-sse astumise vastu ning väidab, et alliansi ittalaienemine seab ohtu tema julgeoleku.

"Moskva on sunnitud arvestama selle sammu strateegilisi tagajärgi ja seetõttu jätame endale õiguse langetada otsuseid oma huvide ja riikliku julgeoleku kaitseks," ütles Vene välisministeerium aprillis, kui Montenegro parlament NATO-ga liitumise heaks kiitis.

Montenegro liitumisega on NATO kohal kogu Aadria mere rannikul, kus on ees juba Kreeka, Albaania ja Horvaatia.

Moskva peab valdavalt õigeusklikest elanikega endist Jugoslaavia vabariiki Montenegrot oma ajaloolisse mõjusfääri kuuluvaks.