Vabariiklasest presidenti võeti lahkelt vastu Lähis-Idas, kuid NATO esindajate eelhäälestus oli jahedam, sest juba valimiskampaania ajal nimetas Trump NATOt iganenud organisatsiooniks ja kritiseeris riikide liiga väikest panust kaitsekulutustesse, vahendasid BBC, Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Enne töökohtumise algust avasid riigipead NATO uue peakorteri.

Trump rääkis oma esimesel NATO tippkohtumisel, et kõik alliansi liikmed peavad andma oma panuse kaitsekulutustesse. Ta mõistis hukka Manchesteris toimunud rünnaku ja ütles, et terrorism tuleb peatada.

"Tuleviku NATO peab sisaldama teravat pilku terrorismile ja sisserändele, samuti Venemaa ja NATO ohte ida- ja lõunapiirile. Need tõsised julgeolekumured ongi põhjuseks, miks ma olen väga, väga otsekohene peasekretär Stoltenbergi ja liidu liikmetega, öeldes, et NATO liikmed peavad viimaks panustama oma ausa osa ning täitma rahalisi kohustusi," ütles Trump, avades alliansi uues peakorteris Brüsselis 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute memoriaali.

ERRi Brüsseli korrespondent Epp Ehand märkis Trumpi peetud kõnest rääkides, et USA president väljendas end kaitsekulutuste kohustusest rääkides ebadiplomaatiliselt.

"Ta ütles, et kaks protsenti (SKPst - toim) on täielik miinimum, mida tuleb maksta, ja kui arvestada seda, mida teised riigid on maksmata jätnud, siis tuleb rääkida suurtest võlgadest," sõnas Ehand.

Lisaks märkis Trump NATO värskelt valminud uue peakorteri kohta, et ta ei ole kordagi küsinud, kui palju selle ehitamine maksma läks.

Enne tippkohtumist ütles Euroopa kõrge diplomaat, et eelkõige oodatakse Trumpilt kinnitust NATO aluspõhimõttele, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. "Sõnadel on kaalu ja seda oodatakse väga," nentis ta.

Selgesõnalist kinnitust, et tema administratsioon on pühendunud NATO ühistele julgeolekugarantiidele, USA president paraku ei andnud. BBC teatel näitab ainuüksi asjaolu, et selline küsimus on üles kerkinud, kui pingeline on suhe organisatsiooni ja Trumpi vahel, kelle juhitav riik on selle juhtliige.

Ratas: NATOle jääb julgeoleku tagamisel võtmeroll

Brüsselis tippkohtumisel osalenud Eesti peaminister Jüri Ratas ütles seal "Aktuaalsele kaamera" teatel, et kindlasti jätkab NATO Donald Trumpi konstruktiivsel juhtimisel transatlantilise julgeoleku tagamisel võtmerolli täitmist.

Ratase sõnul on Eesti tugev NATO liikmesriik, kes täidab ka võetud kohustusi.

"Kindlasti meie soov on see, et NATO läheks tugevamana edasi, ja kindlasti ootavad kõik liikmesriigid seda, mis on USA presidendi sõnumid siin Euroopas, kus ta esmakordselt täna viibib," lausus Ratas.

Ratase sõnul kinnitas kohtumine tugevat atlandiülest sidet ja üksmeelt. 

Ratas tänas USA presidenti otsuse eest jätkata Euroopa heidutushoiaku tugevdamist ka 2018 aastal.

Detailsemad arutelud kohtumisel keskendusid Ratase sõnul Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ning Kanada õiglasemale koormajagamisele, sealhulgas kaitsekulude suurendamisele. Peaministri sõnul oli diskussioonide keskmes oodatult kaitsekulude tõstmine.

"Liitlased taaskinnitasid oma kavatsust tõsta kaitsekulutusi vähemalt kahe protsendini SKT-st järgnevate aastate jooksul. See on oluline signaal liitlaste ühisarusaamast, et meie kontinendi julgeolekukeskkond on muutunud, sellele tuleb reageerida, kaasa arvatud läbi kaitse-eelarvete tõstmise," ütles Ratas. 

Tema sõnul on oluline muutus selles vallas juba toimunud: 2016. aastal kasvatasid oma kaitstekulusid enam kui 20 NATO liikmesriiki.

Merkel rõhutas NATO tähtsust julgeolekusambana

Saksa kantsler Angela Merkel ütles tippkohtumisele saabudes, et liitlased kinnitavad kohtumisel üle NATO tähtsuse ühise julgeoleku sambana.

"Kõik liitlased kinnitavad, et NATO on ühise julgeoleku sammas, millesse kõik liikmesmaad solidaarselt panustavad. Seda teeb ka Saksamaa läbi osaluse Balti õhuturbemissioonil, toetuse osutamise Afganistanis ning võitluses äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) vastu," lausus Merkel ajakirjanikele.

Kantsleri sõnul liitub NATO ametlikult ISISe-vastase koalitsiooniga, kuid Saksamaa panus koalitsioonis sellega ei muutu, sest see on juba niigi arvestatav.

Kaitsekulutuste osas avaldas Merkel lootust, et tulevikus ei keskenduta üksnes sellele, kui palju liitlased kaitsele kulutavad, vaid ka sellele, missugustele võimekustele raha eraldatakse.

May lubas nõuda luureinfo lekke peatamist

Briti peaminister Theresa May rääkis tippkohtumisele saabudes, et kavatseb nõuda Trumpilt kahe riigi vahel jagatud luureinfo lekkimise peatamist.

"Meil on Ühendriikidega eriline suhe. See on meie sügavaim julgeoleku- ja kaitsepartnerlus. Mõistagi rajaneb see usaldusel. Osa sellest on teadmine, et luureandmeid saab vahetada usalduslikult," ütles May uude NATO peakorterisse saabudes ajakirjanikele.

"Kavatsen president Donald Trumpile selgeks teha, et luureandmed peavad jääma salajaseks," sõnas Briti valitsusjuht.

NATO loodab Trumpile muljet avaldada sõjaväeorkestri, peakohal lendavate hävitajate ja jalutuskäiguga klaasist ja terasest uuest peakorteris, kuhu koliti vanast ja amortiseerunud hoonest.

USA riigisekretär Rex Tillerson ütles enne kohtumist, et Trump kavatseb survestada NATO liidreid kulutama kaitsele rohkem raha ja võtma enda kanda suuremat koormat alliansi kuludest. See on sõnum, mida Trump on nii enne kui pärast Valgesse Majja kolimist korduvalt rõhutanud.