NATO välisministrite kohtumine: USA loodab kaitsekulude plaane maiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1490948460000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Brüsselis leiab reedel aset NATO välisministrite kohtumine, millest võtab osa ka USA välisminister Rex Tillerson.

Eesti välisministeeriumi teate kohaselt arutab minister Sven Mikser kolleegidega alliansi kohandumist muutunud julgeolekuolukorraga, NATO tegevust terrorismivastases võitluses, poliitikat Venemaa suunal ning olukorda Ukrainas.

Samuti on Mikseril ürituse äärel plaanis kohtumised Ühendkuningriigi välisministri Boris Johnsoniga ning Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga.

NATO välisministrite kohtumine pidi esialgu toimuma 5.-6. aprillini, kuid kuna Tillerson soovis samal perioodil viibida president Donald Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi esimese kohtumise juures, toodi Brüsseli kohtumine varasemale kuupäevale.

Balti riikide välisministrid kohtusid Tillersoniga eraldi ka teisipäeval Washingtonis. Tillerson omakorda viibis aga neljapäeval Türgis, kus kohtus oma sealse kolleegi Cavusogluga.

Tillerson mõistis hukka Venemaa "agressiivse tegevuse Ukrainas ja mujal"

USA välisminister Rex Tillerson ärgitas reedel liitlasi NATO-s jõudma mais peetaval tippkohtumisel president Donald Trumpiga kokkuleppele selle aasta lõpuks kaitsekulutuste tõstmise plaanides.

"Meie eesmärk peaks olema jõuda maikuisel liidrite kohtumisel kokkuleppele, et liitlased on aasta lõpuks kas täitnud oma lubaduste põhisuunad või on koostand plaanid, milles tuuakse selgelt välja....kuidas see lubadus täidetakse," ütles Tillerson NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis.

"Liitlased, kellel veel ei ole plaani, kuidas jõuda 2024. aastaks olukorrani, kus riigikaitsele kulutatakse kaks protsenti SKP-st, peaksid sellise plaani tegema nüüd," lisas ta.

Tillerson mõistis oma sõnavõtus hukka ka "Venemaa agressiooni Ukrainas ja mujal" ning kinnitas, et USA hoiab au sees seniseid leppeid ning tagab, et alliansil on võimekus end kaitsta, sealhulgas ka Venemaa eest.

Tillerson märkis varem kohtumisele saabudes, et NATO-l peavad olema oma missiooni täitmiseks kõik vajalikud ressursid.

Tillerson ütles NATO peakorteris, et alliansi rahastamine on üks kolmest peateemast, mida välisministrid reedel arutavad.

Teiseks arutatakse kohtumisel seda, kuidas tõhustada veelgi NATO praegust tegevust terrorismi vastu, sõnas ta. "Meie lõppeesmärk peab olema tuua Lähis-Itta rahu," lausus Tillerson.

Kolmanda teemana arutavad välisministrid tema sõnul NATO sõjalist kohalolekut Euroopas, eriti Ida-Euroopas vastuseks Venemaa agressioonile Ukraina vastu.

Lisaks räägitakse NATO 25. mai tippkohtumise päevakorrast, ütles USA välisminister.

Tillerson: sanktsioonid Venemaale püsivad kuni Krimm on Ukrainale tagastatud

USA välisminister Rex Tillerson ütles reedel, et USA sanktsioonid Venemaa vastu jäävad püsima seniks, kuni Moskva "võtab tagasi" Ukrainas astutud sammud, vahendas CNN.

"Ameerika ja NATO toetus Ukrainale püsib kindel. Nagu me oleme korranud igal ministrite kohtumisel ja tippkohtumisel pärast seda, kui Venemaa alustas oma agressioonikampaaniat Ukraina vastu, NATO liitlased toetavad kindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust," rääkis Tillerson Brüsselis.

"Venemaa jõupingutused Ukraina piiride muutmiseks on vastuvõetamatud," lisas ta.

"USA sanktsioonid jäävad kehtima seniks, kuni Moskva võtab tagasi sammud, mis meie sanktsioonid kaasa tõid," ütles minister.

Jaanuaris nimetas Tillerson Venemaa nõudeid Krimmi suhtes ebaseaduslikeks.

Ka USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles veebruaris, et USA sanktsioonid jäävad paika, kuni Venemaa Krimmist taganeb.

Saksa välisminister ei usu, et kahe protsendi eesmärk oleks saavutatav

Saksamaa kulutas eelmisel aastal kaitsele 1,19 protsenti SKP-st ning välisminister Sigmar Gabriel peab kaitsekulutuste tõstmist praeguselt 35 miljardilt eurolt 70-le miljardile ebarealistlikuks. Selline tõus kaitse-eelarves tähendaks, et Saksamaa hakkab kulutama kaitsele rohkem kui Venemaa.

"Ma ei tea ühtegi poliitikut Saksamaal, kes usub, et see oleks saavutatav või isegi soovitav," ütles Saksa välisminister. Tema sõnul hõlmab julgeolek lahingutegevuse kõrval ka kriisiennetust ning Saksamaa kulutab varasemate sõjaliste sekkumiste ebaõnnestumise tõttu suuri summasid põgenikele.

Seitsme riigi jaoks, kelle seas on Kanada, Itaalia ja Hispaania, tähendaks kaitsekulutuste viimine 2 protsendile praeguse kaitse-eelarve kahekordistamist.

Kanada välisminister Chrystia Freeland lausus, et raha kõrval "tuleks vaadata ka võimeid ning seda, mida riigid tegelikult teevad".

"Me tunneme tõesti, et me teeme oma osa," ütles Freeland, toonitades Kanada rolli Lätti saadetava NATO pataljoni lahingugrupi raamriigina.

Johnson: Suurbritannia pühendumus Euroopa kaitsele on tingimusteta

Briti välisminister Boris Johnson ütles reede hommikul NATO välisministrite kohtumisele saabudes, et Ühendkuningriigi pühendumus Euroopa kaitsele on tingimusteta ning see ei ole läbirääkimishoob.

Johnson ütles Brüsselis NATO peakorteris, et välisministrid arutavad reedesel kohtumisel uusi väljakutseid ning NATO kohandumist muutunud julgeolekukeskkonnaga. "Venemaa teeb igasuguseid pahandusi Lääne-Balkanil ja mujal," lausus ta.

Välisminister rõhutas, et liikmesriigid peavad NATO-t korralikult rahastama. "Me oleme pühendunud kahe protsendi eraldamisele kaitsekulutusteks ning tagame, et sellest 20 protsenti läheb uuele varustusele," ütles ta.

Johnsoni sõnul kavatseb Suurbritannia suurendada kaitsekulutusi järgnevatel aastatel igal aastal.

Ajakirjanik küsis välisministrilt USA neljapäevase avalduse kohta, mille kohaselt ei nõua Washington enam Süüria presidendi Bashar al-Assadi kohest võimult lahkumist.

"Süüria rahva pikaajalise heaolu nimel peab aset leidma üleminek praeguselt režiimilt," sõnas Johnson, ent rõhutas äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu võitlemise esmatähtsust.

Stoltenberg: NATO on väljakutsetega silmitsi seistes tugev

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel alliansi välisministrite kohtumist avades, et NATO on väljakutsetega silmitsi seistes tugev.

Stoltenberg lausus Brüsselis NATO peakorteris, et allianss seisab silmitsi üha jõulisemalt ennast kehtestava Venemaaga, kaosega Lähis-Idas ning terrorismiga alliansi liikmesmaade tänavatel.

Peasekretäri sõnul arutavad välisministrid transatlantilise sideme tugevdamist läbi õiglase koormajagamise ning edasisi samme terrorismivastases võitluses.

"Aastaid kestnud kärbete järel oleme hakanud kaitsekulutusi tõstma," ütles Norra ekspeaminister.

Stoltenbergi sõnul valmistavad välisministrid reedese kohtumisega ette NATO tippkohtumist Brüsselis 25. mail.

Peasekretär ütles reede hommikul NATO peakorterisse saabudes, et transatlantiline side on olnud kaljukindel peaaegu 70 aastat ning see on elutähtis Euroopa ja Põhja-Ameerika jaoks. "Eriti tähtis on see praegu, tõsiste väljakutsete ajal," lausus ta.

Stoltenbergi sõnul on kaheksa nädala pärast NATO tippkohtumisele kogunevate valitsusjuhtide päevakorras kaks peamist teemat.

"Esiteks, õiglane koormajagamine transatlantilise sideme tugevana hoidmiseks. Me oleme alustanud kaitsekulutuste tõstmist, ent peame hoo säilitama ja täitma lubadusi, mille me kõik oleme andnud," lausus ta.

Stoltenberg lisas, et see ei puuduta ainult kulutuste suurendamist, vaid ka investeerimist võimekustesse ning vägede saatmisse NATO missioonidele.

Teine peateema on tema sõnul NATO jõupingutused stabiilsuse siirmiseks ning võitluses terrorismi vastu. "Oleme aastate jooksul panustanud tugevalt Balkanil ja Afganistanis, aga NATO-l on kasutamata potentsiaal teha veelgi rohkem. Iraagis me juba arendame kohalike vägede võimeid sõjameditsiini ja isevalmistatud lõhkeainetega toimetulemise alal ning ma loodan, et me saame laiendada oma toetust uutesse valdkondadesse," ütles Stoltenberg.

Lõunasöögi ajal arutavad välisministrid suhteid Venemaaga ning kõnelustega ühinevad meie võtmepartnerid - Euroopa Liit, Rootsi ja Soome, lausus peasekretär. "Meil on Venemaa suhtes ühine positsioon: tugev kaitse ja heidutus ühendatuna dialoogiga ning me viime oma otsuseid ellu mõlema puhul." 

Stoltenbergi sõnul lõpetavad välisministrid kohtumise NATO-Ukraina komisjoni istungiga. "See on jõuline märk meie jätkuvast toetusest Ukrainale. Meie toetus on nii poliitiline kui ka praktiline," sõnas ta, lisades, et NATO pakub Kiievile toetust küberkaitse, sõjalise juhtimise ning sõdurite taastusravi alal.

"Me oleme mures Minski lepete rikkumise pärast. Julgeolekuolukord on alates detsembrist halvenenud. Me hindame Ukraina reformiprotsessi ja arutame meie praktilist ja poliitilist toetust Kiievile," lausus peasekretär.

Peasekretär: kõik NATO liikmed on nõus kaitsekulutusi tõstma

Stoltenberg ütles kinnitas ka, et kõik alliansi liikmesriigid peavad endiselt tähtsaks kahe ja poole aasta eest antud lubadust suurendada kaitsekulutusi.

Stoltenberg ütles Brüsselis NATO peakorteris pärast välisministrite kohtumist, et kõik liitlased mõistavad õiglase koormajagamise tähtsust.

Ühe võimalusena selleks arutasid välisministrid nn riiklikke plaane, mis hõlmaksid kaitse-eelarve suurendamise kõrval ka kaitseinvesteeringuid ning vägede saatmist alliansi operatsioonidele.

"Mõned riigid on sätestanud kaitsekulutuste suurendamise kahe protsendini SKP-st seadusega, teised seda ei tee, ent on lubanud kaitse-eelarvet suurendada," lausus peasekretär pressikonverentsil. "Rumeenia on teatanud, et saavutab eesmärgi sel aastal. Läti ja Leedu on teatanud, et teevad seda järgmisel aastal."

USA välisminister Rex Tillerson kutsus varem liitlasi NATO-s esitama mais peetaval tippkohtumisel kaitsekulutuste suurendamise plaanid.

Stoltenbergi sõnul arutelud konkreetsete plaanide üle, kuidas iga liikmesriik kaitsekulutusi tõsta kavatseb, NATO-s käivad.

NATO liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumisel kokku peatada kaitsekulutuste vähendamine ja liikuda kaitse-eelarve suurendamise poole kahe protsendini SKP-st. Praegu täidavad 2 protsendi eesmärki viis liitlast: USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola ja Eesti.

NATO tippkohtumine peetakse Brüsselis 25. mail. Stoltenbergi sõnul keskendub tippkohtumine transatlantilise sideme tugevdamisele läbi õiglase koormajagamisele ning sellele, mida NATO saab täiendavalt teha terrorismi ja stabiilsuse siirmise vallas.

NATO peasekretäri sõnul rõhutas Tillerson USA pühendumust alliansile ning liitlaste kaitsmisele, ent rõhutas õiglase koormajagamise tähtsust. "See ei ole vajalik selleks, et USA-le meeldida. See on tähtis meie liidu jaoks."

Rääkides suhetest Venemaaga, sõnas Stoltenberg, et tõsiseltvõetav heidutus ja kaitse on heaks aluseks dialoogile Venemaaga. "Eilne NATO-Vene nõukogu oli selge näide dialoogist," ütles ta.

Ukraina teemal rääkides rõhutas Stoltenberg, et ainus viis Ukraina-Vene konflikti rahumeelseks lahendamiseks on läbi Minski lepete täitmise. "See peab algama relvarahust kinnipidamisest, mille eeltingimus on täieliku liikumisvabaduse tagamine OSCE vaatlejatele, et nad saaksid kontrollida relvarahu püsimist ja raskerelvade äraviimist."

NATO liikmesriigid lubasid jätkata Ukraina toetamist, sõnas ta. "Kuue toetusfondi kaudu oleme eraldanud 35 miljonit eurot, pakkudes väljaõpet ja nõustamist kuni 2000 tsiviil- ja sõjalisele ametnikule. Harkivis avatakse täna taastusravikeskus Ukraina sõjaväelastele, mida on rahastatud NATO fondist. Mitu NATO liikmesriiki teatas kavatsusest anda Ukrainale laskemoonalaoplahvatuse järel abi."

Peasekretär rõhutas ka Ukraina reformide jätkumise tähtsust, sõnades, et kaasaegne ja hästi toimiv Ukraina muudab riigi vastupidavamaks välisele mõjutamisele.

Stoltenberg: Montenegro liitumine tugevdab Euroopa stabiilsust

Välisministrid leppisid kokku, et NATO jääb Lääne-Balkanil aktiivselt tegutsema, ütles peasekretär. "Montenegrost saab NATO 29. liige ning ma tervitan liitumislepingu ratifitseerimist USA senatis. Montenegro liitumine tugevdab stabiilsust Euroopas ning ma kutsun ratifitseerimisprotsessi juunis lõpule viima," lausus Stoltenberg.

Peasekretär ütles terrorismivastasel võitlusel peatudes, et NATO aitab tagada naabruses stabiilsust. Ta mainis toetust Liibüa ühtsusvalitsusele, Iraagi julgeolekujõudude koolitamist ning operatsioone Kosovos ja Iraagis. "NATO loob Napoli ühendväejuhatuses stabiilsuse siirmise sõlmkeskuse. Lisaks otsustasid NATO liikmesriigid alustada Iraagi sõjameedikute koolitamist ning Iraagi tankide ja sõjamasinate hooldamist," ütles ta.

Stoltenberg ütles vastuseks ajakirjaniku küsimusele ligi 200 ajakirjaniku kohta, kelle Türgi võimud on vangi saatnud, et NATO liikmesriike seovad ühised väärtused. Türgi on NATO liikmesmaa, keda kaos Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on kõige tõsisemalt puudutanud, sõnas ta.

Türgile on saanud osaks äärmusrühmituse ISIS rünnakud ning riigis leidis aset nurjunud riigipööre. "Türgil on õigus ennast kaitsta ning mõista õigust nurjunud riigipöördega seotud inimeste üle," lausus ta. "Aga see peab toimuma õigusriigi raamides."

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: