Üle 10-protsendilise suhkrusisaldusega jookidele kehtestatakse järgmise aasta algusest iga liitri kohta 30-sendine magusamaks, kirjutab Maaleht.

"Kui Põltsamaa Õunamahl maksab praegu poes 1,09, siis 30-sendise maksu kehtestamisel tõuseks väljamüügihind vähemalt 0,46 euro võrra tasemeni 1,55 eurot. Seda eeldusel, et kaubanduse marginaal ja käibemaks jäävad samale tasemele," ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol ja lisas, et sarnane 40-protsendiline maksutõus tabab ka jogurteid.

Rahandusministeeriumi teatel ei soovita täismahlu ja magustatud piimatooteid magusamaksuga maksustada, kuid sellise erandi jaoks on vaja Euroopa Komisjonilt (EK) saada riigiabi andmise luba. Kuni seda pole, tuleb tööstustel nendelt toodetelt magusamaksu maksta.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakase sõnul on eesmärk saada otsus enne seaduse jõustumist, kuid samas pole praeguseks veel andmeid koos, et EK-le lõplik taotlus esitada.

Magusamaks hakkab kehtima järgmise aasta algusest ja kergitab märgatavalt nii limonaadide, mahlade kui ka piima baasil jookide (nt keefir ja joogijogurtid) hinda.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja selgitas, et 2018. aastaks on ilma mahlade ja piimajookideta prognoositud tulu riigieelarvesse 15 miljonit eurot ning sealt edasi 16 ja 17 miljonit eurot kahe järgmise aasta jooksul. Koos mahlajookidega on see 17, 18 ja 19 miljonit eurot aastatel 2018–2020. Piimajookide maksusumma kohta andmeid täpsustatakse.

Ossinovski: loodetavasti saame erandi

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et piimatooted, täismahlad ja jogurtid on maksu all seni, kuni Euroopa Komisjon riigiabi loa annab.

"Loodetavasti juhtub see enne aasta lõppu ja maksu jõustumist," lisas ta. "Aga kas nad seda ka teevad, seda ei tea."

Ossinovski möönis, et kindel ei saa olla ka selles, et Euroopa Komisjon üldse riigiabi loa annab. "Aga oleks veider, kui ei annaks," ütles ta.