"Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 protsenti ning sellest lubadusest peame me kinni. See ei ole alati lihtne, kuid pikas perspektiivis on see kasulik nii meie planeedile kui ka inimeste heaolule ning konkurentsivõime jaoks," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Ka G20 riikide liidrid kinnitasid nädal tagasi toimunud tippkohtumisel, et majanduskasv ja keskkonnahoid peavad käima käsikäes ning Pariisi kokkulepet tagasi ei pöörata.

Kohtumise pressikonverentsil rõhutas Eesti keskkonnaminister, et Euroopa Liit ei tohiks heituda president Trumpi kliimaleppest taganemisest, kuna see on rahvusvahelist koostööd hoopis tugevdanud ning toonud esile USA siseriikliku toetuse kliimaleppele.

Minister Kiisler märkis, et Eesti on seadnud Pariisi kokkuleppe rakendamise eesistumise fookusse: prioriteetideks on muuhulgas EL-i kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi reform, kauplemissüsteemi väliste sektorite heite vähendamine ning puhta energia paketiga edasiminek. 

Kiisler kinnitas, et Euroopa Liit jätkab ka rahvusvahelisse kliimakoostöösse investeerimist, et vähendada kliimamuutustega seotud riske. Näiteks 2015. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kokku 17,6 miljardit eurot. "Kliimamuutuste tagajärgedega võitlemisel ei tohiks ükski riik jääda üksi. Lõpuks mõjutab see meid kõiki," lisas Kiisler. "See põhimõte peaks olema juhiseks novembris toimuvatel rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Bonnis."

Euroopa Liidu positsioonid Bonni kliimakonverentsiks kinnitatakse oktoobris toimuval keskkonnaministrite nõukogul.