Eesistumise töövõit: EL paneb prügilatest vabanemiseks jäätmeid sorteerima ({{commentsTotal}})

Aastal 2020 peab Eesti saatma ringlusse 50 protsenti jäätmetest.
Aastal 2020 peab Eesti saatma ringlusse 50 protsenti jäätmetest. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Liit seab järgmistel aastatel karmimad nõuded jäätmete sorteerimisele ja ümbertöötlemisele. Kahe aasta pärast peaks ringlusse minema üle poole Eesti majapidamiste prügist, kusjuures biojäätmete sorteerimine muutub aastal 2023 kõikjal kohustuslikuks.

Eesti jõudis eesistujana ELi Nõukogu esindades varahommikul Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jäätmepaketis, mis reguleerib kuue direktiiviga olmejäätmete, prügilate, pakendite ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ümbertöötlemist. Kokku lepiti kõikides direktiivides.

Pakett paneb paika eesmärgid ja uued reeglid, mis peaksid vähendama jäätmete tekkimist, tagama parema kontrolli jäätmemajanduse üle, toetama toodete taaskasutust ja parandama ümbertöötlust kõikides Euroopa Liidu riikides.

"Euroopa Liidus ladestatakse ligi kolmandik jäätmetest prügilatesse, samas kui ümbertöötlemisse läheb väga piiratud osa," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Kokkuleppega lubavad liikmesriigid pühenduda senisest selgematele taaskasutuse, ümbertöötlemisele ja prügi ladustamise reeglitele. "See aitab kiirendada meie liikumist ringmajanduse poole ja vähendada meie mõju planeedile."

Inimeste jaoks on igapäevaelus kõige tuntavam muutus karmimalt reguleeritud jäätmekogumine. Kui praegu tuleb osades Eesti paikades sorteerida eraldi näiteks paberijäätmed ja biojäätmed, siis alates aastast 2023 on biojäätmete kogumine kõikjal kohutuslik — mitte ainult kortermajade juures, vaid ka eramajades.

Kaks korda suurem prügiringlus

Aastaks 2025 peavad liikmesriigid võtma ringlusse 55 protsenti jäätmetest, s.t. muutma need uuesti tooraineks või toodeteks. Edasised eesmärgid on 60 protsenti aastaks 2030 ja 65 protsenti aastaks 2035. Eesti ringlussevõtu sihtarv oli eelmisel aastal 28 protsenti, mis tuleb juba aastaks 2020 kasvatada 50 protsendini. See tähendab, et üle poole kodumajapidamiste prügist peab minema uuesti ringlusse.

"Kõik need meetmed on suunatud sellele, et jäätmeid ei põletataks, ei ladestataks, vaid võetaks võimalikult palju toorainena uuesti kasutusse," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Kuna vaid kahe aastaga peab Eesti suurendama jäätmeringlust pea kaks korda, tuleb selleks võtta kasutusele uusi meetmeid. Praegu menetleb riigikogu jäätmeseaduse eelnõu, mis näeb näiteks ette, et sorteeritud jäätmete äravedu peab olema odavam kui erinevat sorti prügi viskamine ühte konteinerisse, pakendikonteinerite värv peab olema määratud vastavalt jäätmeliigile ja jäätmete ladestamistasu peab tõusma.

Heinma rõhutas, et kõige olulisem on, et prügi hakataks sorteerima oluliselt rohkem kui praegu. Selleks tuleb muuhulgas leida uusi töötlemisvõimalusi kogutud biojäätmete jaoks. "Kuna biojäätmeid kogutakse kõikide teiste asjadega koos, siis ei ole selle materjaliga praegu midagi peale hakata. Kui visata toiduülejäägid tavalisse konteinerisse, siis kõik see, mis seal on, on sisuliselt rikutud," sõnas ta.

Kõige tavalisem biojäätmete töötlemise viis on komposti valmistamine. "Kuskil on ka piir, kui palju meil seda komposti vaja on. Lisaks ei toimi komposti valmistamine Eesti tingimustes alati kõige paremini, näiteks talvisel ajal." Komposti valmistamiseks on vaja suuri alasid, kus seda teha, ning materjalile on vaja turgu, mis on praegu liiga väike.

Pikalt vindunud vastuolud

Läbirääkimised parlamendiga olid äärmiselt pikad ja keerulised: neid on peetud alates maikuust ning lõplik kokkulepe tuli esmaspäeva hommikul peale 17,5 tundi kestnud kohtumist. See oli peale kalakvootide jagamist Eesti eesistumise kõige pikem triloog ehk Parlamendi ja Nõukogu kohtumine.

Läbirääkimised on Heinma sõnul veninud, kuna tegu on tehnilise, mahuka ja poliitiliselt tundliku küsimusega, mida mõjutab palju olulisi huvigruppe. "Kuna see puudutab väga paljusid erinevaid osapooli, siis selliseid, kes võivad olla esmapilgul natuke häiritud või pahased, võib olla päris palju," tunnistas ta. "Aga eesmärk iseenesest on üllas ja nendel meetmetel on ka oma põhjus. Näiteks andmete kogumine: kui tuleb teatud andmeid esitada, siis see on ühest küljest koormus, aga teisest küljest on sellel oma põhjus."

Läbirääkimisi mõjutas ka riikide erinev teadlikkus ringmajandusest, töötlemisvõimalused ja üleüldine jäätmekäitluse olukord. Niisiis sai kümmekond uuemat Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eesti ja teised Balti riigid, jäätmete ringlusse võtmise sihtarvu osas viis protsenti leevendust. See tähendab, et Eesti võib erandina võtta aastaks 2025 ringlusse 55 protsendi asemel 50 protsenti jäätmetest. Heinma rõhutas, et Eesti ei seadnud erandi saamist eesmärgiks, vaid pooldas samuti suuremate sihtarvude kasutuselevõttu.

Toimetaja: Anette Parksepp



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: