Teadlased: elu kaob Maalt kardetust kiiremini ({{commentsTotal}})

Lõvi Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvas looduspargis 2015. aastal.
Lõvi Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvas looduspargis 2015. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Maal alanud kuuenda väljasuremise laine tempo on kardetust kiirem, hoiatavad teadlased esmaspäeval avaldatud artiklis.

Rohkem kui 30 protsendi selgroogsete liigiline koosseis ja arvukus kahaneb, ilmneb väljasuremistrendi esimesest ulatuslikust analüüsist.

"Tegemist on bioloogilise hävinguga globaalses mõõtmes," ütles USA ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) ilmunud uurimistöö kaasautor Stanfordi ülikooli professor Rodolfo Dirzo.

Teadlased väljendasid umbes kümne aasta eest kartust, et terendab uus liikide väljasuremine.

Nüüd on kõik ühel meelel, et väljasuremine juba käib, kuid teadlased hoiatavad uuringute põhjal, et hävingu tempo on kiirenenud.

Töö hõlmab hädavajalikke andmeid 27 600 liigi arvukuse kahanemise kohta. 177 imetaja puhul vaadeldi andmeid 1900.-2015. aastani.

Vaadeldud imetajad on kaotanud vähemalt kolmandiku algsest elualast. 40 protsenti neist - sealhulgas ninasarvikud, orangutanid, gorillad ja suured kaslased - peavad piirduma 20 protsendi või veelgi vähemaga maa-alast, kus nad kunagi ringi liikusid.

Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine on viimasel ajal hoogustunud.

"Mitmed imetajaliigid, kelle olukord oli veel kümne või kahekümne aasta eest üsna turvaline, on nüüd hävimisohus," öeldakse artiklis ning nimetatakse gepardeid, lõvisid ja kaelkirjakuid.

Globaalses mõõtmes on viimase poole miljardi aasta kuues väljasuremislaine rängim pärast seda, kui 66 miljoni aasta eest hävis hiidmeteoriidi tabamuse mõjul kolm neljandikku elust Maal, sealhulgas mittelendavad dinosaurused.

Praegu sureb aastas välja keskmiselt kaks selgroogsete liiki.

Liikide arvukus on viimasel ajal kahanenud kõige enam troopilistes piirkondades. Lõuna- ja Kagu-Aasias on suured imetajad kaotanud üle nelja viiendiku oma ajaloolisest areaalist.

Jahedama kliimaga aladel hävib vähem liike, kuid protsentuaalselt on nende osakaal elustikust isegi suurem.

Loomaliikide väljasuremise põhjus ei ole kellelegi saladuseks, selleks on inimene, kelle arvukus on alates 1960. aastast saadik rohkem kui kahekordistunud ja ulatub 7,4 miljardini. See liik sööb, rahvastab ja reostab planeeti teiste liikide arvel.

Nii näiteks elab maakeral looduses veel vaid 20 000 lõvi, alla 7000 gepardi, 500-1000 hiidpandat ja umbes 250 Sumatra ninasarvikut.

Lähikümnenditel hakkab loomaliikide väljasuremist oluliselt mõjutama ka kliimamuutus, mis jätab elukohata jääkarud, kuid ka paljud teised vähematraktiivsed liigid.

Suurte liha- ja rohusööjate kadumine mõjutab kogu toiduahelat ja annab hoobi tervetele ökosüsteemidele, hoiatavad teadlased.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: