Bonnis algas ÜRO kliimakonverents, WMO hoiatab kuuma aasta eest ({{commentsTotal}})

Tõenäoliselt tõuseb ka käimasolev aasta kirja pandud ilmaajaloo kolme kuumema aasta hulka, hoiatas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) esmaspäeval Bonnis alanud kliimakohtumisel.

Tegemist on esimese kliimakohtumisega pärast seda, kui USA president Donalt Trump teatas Ühendriikide lahkumisest Pariisi kliimaleppest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

WMO teatel on ka kasvuhoonegaase praegu atmosfääris rekordiliselt palju. Seni olid ilmaajaloo kuumemad aastad eelmine ja üle-eelmine aasta.

Kaks nädalat kestval ÜRO kliimakonverentsil (COP23) arutatakse peamiselt Pariisi kliimaleppe rakendamist.

Kliimakonverentsil Euroopa Liidu liikmesriike esindav Eesti peab koostöös Euroopa Komisjoniga tagama, et Euroopa Liit oleks ühisseisukohaga esindatud igal pool ja kõikides küsimustes, kus vaja, teatas keskkonnamnisteerium.

Maailma riigid leppisid 2015. aastal kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaase, et hoida ära keskmise temperatuuri tõus üle 2°C. Nüüd käib töö selle nimel, et saada valmis Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalikud reeglid, milles on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepet reaalselt ellu viima hakatakse. 

"Teemasid on palju ja nii palju kui on riike, on ka erinevaid soove ja vajadusi. Sestap võtab ka kõiki osapooli rahuldavate kokkulepeteni jõudmine aega. Kindel on aga see, et kõikidele lahtistele küsimustele tuleb leida vastused hiljemalt 2018. aastaks," selgitas Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalik reeglistik soovitakse kinnitada järgmisel aastal Poolas Katowices toimuval kliimakonverentsil. 

Näiteks vajab veel kokku leppimist see, kuidas käib Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalike tegevuste rahastamine, kuidas, millal ja mille kohta tuleb aru anda, kuidas riikide kliimaalaseid kohustusi kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita. 

Ministrite ja riigipeade tasemel arutelud toimuvad konverentsi teise nädala kolmapäeval ja neljapäeval. Oma osalemisest on teada andnud ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Eestit ja ka Euroopa Liitu esindab keskkonnaminister Siim Kiisler. 

Tänavuse konverentsi eesistujamaa on Fidži saareriik, kuid kohtumine toimub Saksamaal Bonnis, kus asub ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni peakorter. Vaikse ookeani avarustes asuv Fidži on just üks neid väikesaari, keda kliimamuutused otseselt ohustavad. 

Taust 

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe kraadi (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. 

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava. 

Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020.  Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: